Mõtted tänaseks
Uue Testamendi maailmas oli orjus tavapärane nähtus. Oneesimos on üks vähestest orjadest, keda nime pidi teame. Tema isand oli Fileemon, kristlane, kes tõenäoliselt elas Kolossas. Oneesimos oli põgenenud ja viibis mõnda aega selle koha lähedal, kus Paulust vangis hoiti. Paulus oli Oneesimost tundma õppinud. Me ei tea, kus see oli, sest Paulus oli oma tööperioodi jooksul vangis mitmes kohas. Vangikongist Fileemonile kirjutades nimetab ta Oneesimost „oma lapseks“ (Fileemoni 10). Pauluse eesmärk selle kirjaga oli mure Oneesimose pärast, et ta oma isanda juurde tagasi pöördudes − nüüd „armsa vennana“ (salm 16) − liiga suurtesse probleemidesse ei satuks.
Oneesimose olukord on meil raske ette kujutada. Ta oli saanud kristlaseks. Ta oli mõnda aega vabadust maitsta saanud, kuid nüüd õhutas apostel teda tagasi minema oma isanda, „armsa venna“ juurde Kristuses, kes sellest hoolimata oli tema omanik. Võime ainult spekuleerida, missugune oli Fileemoni ja Oneesimose suhe sellest hetkest peale. Loodetavasti aitas Pauluse sekkumine, et tegemist ei olnud enam ainult isanda-orja suhtega, vaid ka vennaliku sidemega.
Tänapäeval võivad suhted olla samamoodi keeruliselt läbi põimunud. Teine kristlane võib olla selle maja omanik, mida sa üürid, või on tal sinu omaga konkureeriv ettevõte. Keeruline võib olla ühendada „vennalik“ ja „õelik“ teiste suhteaspektidega, aga me peame seda tegema, sest esiteks ja eelkõige oleme vennad ja õed Kristuses.
Minu palve
Täname Sind, Issand, et Sa oled meie kõigi Isa! Aita meil alati mõista, mida tähendab olla kaasuslikele „vend“ või „õde“!
In English