Mõtted tänaseks
Mefiboset oli kõigest viieaastane, kui kaotas lisaks vanaisa Saulile ka oma isa Joonatani. Mõlemad mehed surid lahingus Gilboa mäe lähedal. Kui kurvad uudised jõudsid kohta, kus elas Mefiboset, juhtus järgmine tragöödia. Naine, kes hoolitses Mefiboseti eest, sai sellise šoki, et tal kukkus laps sülest maha ning selle tulemusena jäi poiss eluks ajaks vigaseks. Seega ei alanud puudega printsi elu hästi. Ta elas üle massimõrva, millega lõpetati tema seitsme sugulase elu (2. Saamueli 21:1−9), kuid lahinguväljal kaotuse saanud surnud kuninga pojapojana ei oodanud teda eriti paljutõotav tulevik.
Ent Mefibosetit ootas üllatus. Taavetil olid oma vead, kuid ta ei kandnud vimma. Ta teadis, et teatud hetkel minevikus oli Jumal valinud Sauli Iisraeli kuningaks. Ta ise oli üritanud Sauli suhtes lojaalsust üles näidata ning ta oli saanud usalduslikuks sõbraks Joonataniga, Sauli poja ja Mefiboseti isaga. See oli piisav põhjus Taavetile, et korraldada vigase Mefiboseti otsingud ja ta oma paleesse vastu võtta.
Mefiboset sai õnneks teada, et on inimesi, kes hindavad kõrgelt vana sõprust ja ammuseid lubadusi. Oleks imeline, kui ka meie saaksime seda kogeda. Igal juhul annab Taaveti eeskuju meile märku, et peaksime austama vana sõprust ja antud lubadusi.
Minu palve
Armas Jumal, anna meile samasugune kogemus, nagu sai Mefiboset, et alati on olemas inimesi, kes hindavad vana sõprust!
In English