Tema inimlikkus

Avaldatud 5.4.2023, rubriik Päeva sõna

Pärast seda ütles Jeesus, teades, et kõik on juba lõpetatud, et Kiri läheks täide: „Mul on janu.“ Johannese 19:28

Kakskümmend aastat tagasi kuulusin vaimulike gruppi, mida juhtis dr Kiemeney, kes koostas nädalavahetuse evangeelse seeria noortele „CrossWords“ („Risti sõnad“). Sarja korrati rohkem kui ühes geograafilises piirkonnas ning see kosutas noortetööd osalenud kohalikes kogudustes. Mäletan veel suuri plakateid, mis sündmusest teatasid. Sari põhines seitsmel Jeesuse ütlusel ristil. Juhtlause oli: „Sureva mehe viimased sõnad on paljastavad.“

Kui Jeesus rippus ristil, teadis Ta, et kogu Pühakiri oli täitunud. Lisaks vaimulikule koormale, mida Ta kandis ja mida me ei suuda täielikult mõista, tundis Jeesus ka füüsilist valu. Kuivav suu vajas leevendust ja Ta ütles: „Mul on janu.“ (Johannese 19:28) Keegi andis talle käsnaga äädikat. Isegi see väike üksikasi täitis prohvetikuulutust, mille oli kirja pannud psalmist: „Vaid nad andsid mulle süüa mürkrohtu ja mu janus nad jootsid mind äädikaga.“ (Psalmid 69:22) Johannes teatab, et käsn oli kinnitatud iisopi oksa külg, mis minu arvates on tähendusrikas detail, sest Egiptusest väljamineku ajal kastsid iisraellased iisopioksakesed paasatalle verre, et märgistada oma kodu uste pealispuud ja piidad (vt 2. Moosese 12:22). Nüüd sureb Jeesus, täites Paasatalle rolli. Johannese evangeeliumi kirjutamise ajal olid mõned varakristlased takerdunud gnostitsismi, mis on väärõpetus sellest, et Jeesus oli ainult vaim ilma tegeliku inimkehata ja et Ta ainult nägi välja nagu inimene ning seega ei saanud Ta ristil füüsilisi kannatusi kogeda. Johannese aruanne, et Jeesusel oli janu, rõhutab seda, et Ta oli nii täielikult inimene, kui ka täielikult Jumal. Me võime usaldada Jeesust, et Ta tunneb meile kaasa, sest Ta sai inimeseks. Heebrealastele kirjutatud kirja autor toonitab, et Jeesus mõistab meid täielikult: „Sest meil pole niisugune ülempreester, kes ei suuda kaasa tunda meie nõrkustele, vaid selline, kes on olnud kõigiti kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patuta. Läki siis julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime parajal ajal!“ (Kiri heebrealastele 4:15, 16)
Minu vastus:
 

Jaga Facebookis