Sel hetkel, kui inimesed Eedenist välja saadeti, andis Jumal imelise lootuse. „Mul on olemas tagasitee sisse,“ ütles Ta Aadamale ja Eevale. Enne kui nad olid otsustanud end Jumala valitsusest lahutada, oli Jumal juba koostanud plaani patu traagilise haiguse ravimiseks − selleks on maailma rajamisest alates tapetud Tall (Ilmutuse 13.8). Looja armastus oma loodu vastu oli juba sundinud Teda pakkuma iseennast ohvriks patu eest.
Kohe kui Jumal oli rääkinud patu tagajärgedest − raskest tööst, valust ja surmast −, teatas Ta ka lahenduse: nende pärijatest tuleb Keegi, kes võidab mao lõplikult. Jumal ise kavatses ühineda inimkonnaga, saada üheks meist, ning Tema elu, töö, surma ja ülestõusmise kaudu saab kurat täielikult löödud.
See ei pidanud kerge olema. Messia ootamine pidi olema pikk ja raske protsess. Ilmutusraamatus kujutatakse Jumala rahvast sünnitava naisena, kes ootab lapse sündi: „Ja ta oli lapseootel ning kisendas tuhudes ja piinles sünnitusvaludes.“ (Ilmutuse 12:2) Eedenist väljaspool muutus elu palju raskemaks. Langenud inglite hulgad tegid kõik, mida suutsid, et kallutada inimesed kõrvale truudusest taeva Jumalale. Maailm täitus kiiresti vägivalla, vihkamise, valu ja kannatustega ning paljud inimesed süüdistasid − madu kuulates − selles Jumalat ennast.
Teised lootsid kannatlikult Jumala tõotusele, et tuleb Laps ja lohe saab hävitatud. Muidugi pidas Jumal oma lubadust. Messias saabus täpselt õigel ajal. Langenud inimkonna lootus täitus sel päeval, kui Laps sündis.
Tänapäeval on mõned loobunud lootusest, et Jeesus tuleb tagasi. Aga kui meil on kiusatus Jumala tõotuses kahelda, peaksime meenutama endale, et möödas on alles pool sellest ajast, mille vältel Jumala rahvas ootas Kristuse esimest tulekut. Nagu meie esivanematel, nii palutakse ka meil olla kannatlikud ja uskuda. Saatan on ristil juba võidetud ja Kristus tuleb tagasi auhiilguses, et võtta endale troon, mille Ta on oma verega ostnud.
In English