Tänases salmis on kirjas, et Ilmutusraamatus kirjeldatud sünd-mused toimuvad peatselt. Kuidas nägemuse kirjapanija selle peale tuli? Kas keegi ütleks, et 1900 aastat on varsti? Mida ta võis silmas pidada?
Mõned tõlgendajad ütlevad, et me peaksime seda „peatset” vaatama Jumala, mitte endi perspektiivist. Lõppeks on Jumala jaoks tuhat aastat ju nagu üks päev (2Pt 3:8)! Selles mõttes on Jeesuse tulemine alati olnud ukse ees. Jumala ajaarvestuses on 1000 aastat vaid väike terake lõputus ajaliivas.
Kuid enamikule meist sellest vastusest ei piisa. Johannes ei kir-jutanud Ilmutusraamatut Jumala jaoks, vaid „et ta näitaks oma sulastele, mis peatselt peab sündima”. Kui ingel tuli Peetruse juur-de vanglasse (Ap 12:7) ja ütles: „Tõuse kiiresti” (sama kreeka sõna nagu peatselt Ilm 1:1), siis ingel ju ometi ei eeldanud, et Peeter tukastaks veel 1900 aastat! Missuguse järelduse teeksid sellest mõt-test need, kes Ilmutusraamatut esimest korda loevad? Kas Jeesus (või Johannes) eksis? Kuidas sellest aru saada?
Esiteks näib, et sellised teadaanded on Jumala juures tavalised. Ka Vanast Testamendist jääb sageli mulje, et Jumala suur lõpp-akord on kohe-kohe tulemas. Kui lugeda evangeeliume, annavad Jeesuse sõnad alust arvata, et suur sündmus tuleb mõne aasta või kümnendi pärast. Pühakiri esitab aega, mis jääb lõpuni, väga lühi-kesena. See ei tähenda, et Jumal meid petaks, on lihtsalt asju, mida me ei suuda tajuda. (Jh 16:12)
Jumal justkui teaks, et inimese psüühikas läheb midagi viltu iga kord, kui tulevik tundub kaugenevat. Me võime oma mõtteis tea-da, et iga hetk võib olla meie viimane, kuid me elame nii, nagu meie isiklik lugu kestaks veel vähemalt aastakümneid. Aja esitami-ne lühikesena tuleb meile tegelikult kasuks. See aitab meil kes-kenduda sellele, mis on kõige olulisem. See annab meile jõudu panna paika õiged prioriteedid, hoolimata sellest, kui palju meie elus veel aega on.
Tudeng tuli rabi juurde ja küsis: „Millal ma peaksin Jumalaga asjad korda seadma?”
Rabi vastas: „Päev enne oma surma.”
„Aga millal ma suren?” küsis tudeng uuesti.
Rabi vastas: „Keegi ei tea seda ja seepärast seisab Pühakirjas: „Täna, kui te kuulete tema häält, ärge tehke oma südant kõvaks.””
Nii või teisiti, sündmused toimuvad peatselt. Loeb see, kuidas me sellele reaalsusele reageerime.
Issand, aita mul elada seda päeva igaviku perspektiivis. Luba mul kogeda iga hetke ja kohelda iga inimest nii, nagu ma oleksin oma elu lõpus.
In English