Jeruusalemma paasapüha ajal; sunniti Jeesuse risti kandma. Tahad rohkem teada? Loe: Matteuse 27:32.
Mõtted tänaseks
Vahel võid sattuda mingi juhtumi osaliseks lihtsalt sellepärast, et olid teatud ajal teatud kohas. See juhtus Siimonaga, kui ta oli Jeruusalemmas, et osaleda paasapüha pidustustel. Võib-olla oli ta tulnud uudishimust uurima, mis rahutus see oli, või oli ta lihtsalt mööda minemas, kui sõdurid ja muu rahvas sundisid mööda kitsast tänavat minema üht Meest, kes oli õlgadele toetuva risti tõttu kummargil. Äkitselt käskis üks Rooma sõdur võtta Siimonal puuristi Mehelt, kes ei suutnud enam selle raskust kanda.
Me ei tea, kui kaugele pidi Siimon minema, enne kui nad jõudsid hukkamispaika, kus rist tema õlgadelt ära võeti. Sellest hetkest peale oli see väga reaalses mõttes Jeesuse rist. Kuid pane tähele tohutut erinevust Siimona ja Jeesuse ristikandmises. Siimon kandis risti võib-olla viisteist minutit või pool tundi. See oli raske, kuid tema koorem oli ajutine. Jeesus ei kandnud ainult rasket puutükki, vaid ka kogu inimkonna pattude ja süü piinavat koormat.
Kui tuleme Kristusele lähemale, ei ole me enam lihtsalt pealtvaatajad. Võib-olla peame kandma risti nagu Siimon. Ristikandmise aeg võib olla erinev, aga ükskõik kui raske see rist on, see on nagu sulg, kui võrrelda seda koormaga, mille võttis enda peale Jeesus – sinu ja minu eest.
Minu palve
Isa taevas, ma palun Sinult jõudu, mida on mul vaja oma risti kandmiseks, mõistes samas, et Jeesuse rist oli lõputult raskem!
In English