On tõsi, et lõpuajal, kui Jumala töö maa peal lõpule jõuab, käivad pühendunud usklike poolt Vaimu juhtimisel tehtud tõsiste jõupingutustega kaasas jumaliku heakskiidu erilised tundemärgid. Sümbolite kaudu varasest ja hilisest vihmast, mis hommikumaadel langeb külvi- ja lõikuseajale, kuulutasid heebrea prohvetid ette vaimuliku anni osakssaamist Jumala kogudusele ebaharilikul määral. Püha Vaimu väljavalamine apostlite päevil oli varase vihma algus ning selle tulemus oli auline. Tõelise kogudusega jääb Vaimu ligiolek kuni aegade lõpuni.
Kuid maailma lõikuse lõpu lähedal on tõotatud veel üht erilist vaimulikku andi, mis peab valmistama koguduse ette Inimese Poja tulemiseks. Seda Vaimu väljavalamist on võrreldud hilise vihma langemisega. Just selle täiendava väe pärast peavad kristlased saatma oma palved lõikuse Issanda poole hilise vihma ajal. Vastuseks sellele palvele „Issand teeb kõuepilved ja annab neile vihmavalingud“ (Sakarja 10:1). „Tema … saadab vihma teile alla, varajase ja hilise vihma.“ (Joeli 2:23)
Kuid kui tänapäeva Jumala koguduse liikmetel puudub elav ühendus kõige vaimuliku kasvamise ja jõu Allikaga, siis ei saa nad ka lõikuseajaks valmis. Kui nad ei hoia oma lampe põlemas ja valmis, siis ei saa nad ka seda täiendavat väge ja andi erilise vajaduse ajal. – „Apostlite teod“, orig lk 54, 55.
In English