Selle teksti kirjutamise ajal on viimase mõne päeva jooksul võtnud endalt elu kaks kuulsust. Iga kord, kui juhtub selline tragöödia, kaasavad uudiste tegijad professionaalid ning arutlevad varajaste depressiooni ja teiste vaimse tervise haiguste märkide üle ning selle üle, kust leida abi suitsiidi ennetamiseks. Kui sõbrad ja pereliikmed jagavad mõtteid, miks võis see juhtuda, saab kõigile selgeks, et kõik inimesed otsivad elus mõtet ja eesmärki; me kõik oleme sündinud vaimuliku januga. Kui selles otsingus läbi kukume, tabab meid lootusetus.
Jumal andis Iisraelile mälestuspühad, tänupühad, mis meenutasid neile nende ajalugu, nende kui rahva eesmärki ning Jumala ligiolu ja hoolitsust minevikus, olevikus ja tulevikus. Üks kolmest juutide peamisest pühast oli lehtmajade püha. Kõikjal võis näha okstest tehtud ajutisi majakesi; see oli juudi perede laagrikoosoleku püha. Neile meenutati, et nad olid olnud ilma pea kohal oleva katuseta, kui Jumal hoolitses nende eest Egiptusest lahkumise ajal (vt 3. Moosese 23:40−43; 5. Moosese 16:13−15). Seda on kirjeldatud kõigist pühadest kõige rõõmurikkamana. See oli ka lõikustänupüha, mida vahel nimetati lihtsalt pühaks. See oli täis sümboleid. Muljetavaldav pilt oli joogiohver: iga päev osales preester rongkäigus, täitis kuldse kannu Siiloahi tiigis ja kandis selle tagasi templisse, rahvas samal ajal kordas sõnu Jesaja 12:3: „Te ammutate rõõmuga vett päästeallikaist“ ja laulis kiituslaule (Psalmid 113−118). Nad meenutasid, kuidas Jumal oli taganud neile vee kõrbes ja nad palvetasid ka vihma pärast. Räägitakse, et viimasel päeval käisid nad seitse korda ümber altari. Selle püha viimasel tähtsal päeval tõusis Jeesus püsti ja kuulutas selle veepüha kontekstis valju häälega: „Kellel on janu, see tulgu minu juurde ja joogu!“ (Johannese 7:37) Jah, Jeesus on ainus, kes suudab kustutada meie sügavaima janu!
Minu vastus:
In English