Neljanda käsu alguses ütles Jumal „Pea meeles“, sest Ta teadis, et inimestel on oma murede ja probleemide rohkuses kiusatus vabandada end seaduse täielike nõudmiste täitmisest või ilmalike asjade pealetungi tõttu unustada selle pühalik tähtsus. „Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi“, aja elu tavalisi asju ilmaliku kasu või lõbu pärast. Need sõnad on väga selged, neis ei saa eksida.
Vend K, kuidas sa julged eksida nii pühaliku ja tähtsa käsu vastu? Kas Issand on teinud sulle erandi, mis vabastab sind seadusest, mille Ta on andnud kogu maailmale? Kas sinu üleastumised on aruanderaamatust kustutatud? Kas Ta on nõus vabandama sinu sõnakuulmatust, kui rahvad tulevad Tema kohtu ette? Ära peta end hetkekski mõttega, et sinu patt ei too kaasa väljateenitud karistust. Sinu üleastumisi karistatakse kepiga, sest sul on olnud valgus, aga ikkagi oled sa astunud sellele otse vastupidises suunas. „Too teener, kes küll teadis oma isanda tahtmist, ent ei valmistanud ega teinud tema tahtmise järgi, saab palju peksa.“ [Luuka 12:47]
Jumal on andnud meile kuus päeva, mil teha oma tööd ja tegeleda elu igapäevaste toimetustega, kuid Ta nõuab üht päeva, mille Ta on eraldanud ja pühitsenud. Ta annab selle meile kui päeva, mil võime puhata vaevanägemisest ning pühendada end Jumala teenimisele ja oma vaimuliku olukorra parandamisele. Missugune karjuv ülekohus on varastada Jumalalt see üks pühitsetud päev ja kasutada seda oma isekatel eesmärkidel!
Surelike olevuste ülim jultumus on söandada minna kompromissile Kõigevägevamaga, et kindlustada oma tühiseid, ajalikke huve. Hingamispäeva kasutamine aeg-ajalt ilmalike toimetuste jaoks on seaduse sama julm rikkumine kui hingamispäeva täielik hülgamine, sest nii muudetakse Issanda käsud mugavuse küsimuseks. − „Testimonies for the Church“, 4. kd, lk 249.
In English