Evangeelium ei räägi õiglusest, vaid armust. See, kes ei olnud süüdi, mõisteti surma, ja kõigile meile, kes oleme süüdi, on kingitud igavene elu. Mu sõber Steve Trapero, kes on andeks graafiline disainer, lõi mulle suure plakati pealkirjaga „Suur vahetus“. Ühel pool on näha kahte kätt, mis toovad kingitusena pakitud karbi, mille peal on surma sümboliseeriv pealuu. Teisel pool toovad kaks naelaarmidega kätt elu kingituse – selle karbi peale on kirjutatud Kiri roomlastele 6:23. See plakat kujutab vahetust.
Apostel Paulus räägib sageli faktist, et Jeesus, kes oli süütu, mõisteti süüdi, ja et süüdlased mõistetakse Tema nimes õigeks. Näiteks 2. kirjas korintlastele 5:21: „Ta on teinud patuks meie asemel selle, kes patust midagi ei teadnud, et meie saaksime Jumala õiguseks tema sees.“ Neli evangeeliumi viitavad sellele paradoksile, ka viisiga, kuidas autorid jutustavad Jeesuse surmaga seotud sündmustest. Näiteks üks röövel ristil väidab selgelt, et nemad on süüdi, aga Jeesus on süütu: „Meie küll õigusega, sest me saame kätte, mis meie teod on väärt, aga tema ei ole teinud midagi sündmatut.“ (Luuka 23:41) Õige mõisteti süüdi. Teine rabav kontrast tekib siis, kui Pilaatus vastavalt nende tavale vabastada paasapühaks üks vang, pakub, et vabastab Jeesuse, kuid rahvas valib Tema asemel Barabase. Barabas oli mõrvar ja mässaja (vt Luuka 23:19; Markuse 15:7). Eriti sügava tähendusega on minu jaoks see, et Barabas tähendab „Abba poeg“ ehk „isa poeg“. See „isa poeg“ oli süüdi ja oleks tulnud surma mõista, kuid ometi lasti ta vabaks. Kuid „Poeg“, Jeesus, kes oli süütu, löödi hoopis risti. Kolm korda ütles Pilaatus selgelt, et ta ei leia Jeesusel mingit süüd olevat (Johannese 18:38; 19:4, 6), kuid siiski suri Jeesus süüdlase asemel. Kui sa tead, et oled süüdi, võta vastu evangeeliumi paradoks ja saa vabaks. Meil on Tema igavene elu, sest Ta suri meie surma. Aitäh Sulle, Jeesus!
Minu vastus:
In English