Rõõmusõnum Patmoselt

Et Efesos on esimene, kellele sõnum adresseeritakse, on aru-saadav. Kui keegi reisib Patmoselt Väike-Aasiasse, on Efesos esi-mene seitsmest linnast, mis teele jääb. Seitsmest kõige prominent-sem, oli see poliitiliselt võimsam kui Pergamon ja imperaatori kummardamise kohana eelistatum kui Smürna.

Riigiusu sümbolid täitsid linna. Augustus (27 eKr – 12 pKr) oli lasknud Efesosse ehitada enda auks templeid, kuigi ta ise ei hooli-nud suuremat imperaatori kultusest. Domitian (81–96 pKr) kuu-lutas linna imperaatori kultuse Aasia keskuseks. See oli tuntud Artemise kummardamise (Ap 19:23–40), maagia praktiseerimise (s 13–19) ja suure juutide kogukonna poolest (s 8, 9). Kõik see muutis Efesose koguduse Ilmutusraamatu jaoks oluliseks.

Lühikest aega pärast Ilmutusraamatut sai kogudus teisegi kirja, sel korral Ignatiuselt, Antiookia piiskopilt Süürias. Rooma sõdurid olid ta vahi alla võtnud ja viisid ta Väike-Aasia kaudu Rooma, kus ta pidi areenil surema. Sel teel lubasid sõdurid tal teiste kristlaste-ga kohtuda. Üks meeldejääv kohtumine oli kohaliku koguduse juhi Polükarpose poolt korraldatud soe vastuvõtt Smürnas (me kohtume Polükarposega veel ka edaspidi).

Ignatiuse Efesoses olles tulid sinna veel neli kristlaste esindajat teda julgustama. Nad võtsid kaasa ka Efesose piiskopi Onesimuse, kes oli arvatavasti Pauluse kirjas Fileemonile mainitud endine põgenenud ori. Ignatius vastas nende külaskäigule, saates kirja Efesose kogudusele. Hiljem saatis ta kirja ka Filadelfiasse ja Smürnasse.

Oma kirjas efeslastele tänab Ignatius kogudust lahkuse eest, kiidab selle ühtsust ja hoiatab neid, et nad alluksid oma piiskopile ega laseks kogudusel lõheneda. Nii nagu Johannes oma kolmes Uue Testamendi kirjas, hoiatab ka Ignatius neid doketismi eest, teooria eest, mis ei tunnistanud Jeesuse täielikku inimlikkust. Ignatius pidas seda kogudusele tollel ajal suurimaks ohuks.

Ignatius kirjutas kirja ka Rooma kristlastele, paludes neil mitte tema eest imperaatorit paluda. Ta näis märtrisurma lausa ootavat, et veel kiirendada kohtumist Kristusega. Ta kuulutas, et kui loo-mad ei ole näljased, siis ta kannustab neid! Kuigi tema suhtumine märterlusse võib meile kummaline näida, oli tema armastus Jeesu-se vastu suureks eeskujuks kogudusele, milles oli armastusest vaja-ka.

Issand, ka mina tahan olla Sulle ustav, ükskõik mis hinnaga.