Samamoodi nagu jüngrid läksid Vaimu väega täidetult välja evangeeliumi kuulutama, peavad Jumala teenijad ka tänapäeval välja minema. Täis omakasupüüdmatut soovi jagada armukuulutust neile, kes on eksituse ja uskmatuse pimeduses, peame jätkama Issanda tööd. Ta annab meile osa koostöös Temaga ja Tema on see, kes liigutab uskmatute südant Tema tööd kaugemates piirkondades toetama. Juba võtavad paljud Püha Vaimu vastu ning varsti ei tõkesta teed loid ükskõiksus.
Miks on kirja pandud jüngrite töö lugu, kui nad tegutsesid pühas innukuses, Püha Vaimuga elustatult ja kosutatult, kui see pole kirja pandud selleks, et Issanda rahvas saaks praegu inspiratsiooni innukalt Tema heaks tegutseda? See, mida Issand tol ajal oma rahva heaks tegi on lihtsalt sama oluline ja veelgi ena, seda teeb Ta oma rahva heaks ka tänapäeval. Tänapäeva koguduseliikmed peavad tegema kõike, mida apostlid tegid. Me peame tegutsema sama suure tulisusega, sama suure Püha Vaimu osaga, kuna kurjuse kasv nõuab otsustavamat kutset meeleparandusele.
Kõiki, kellele paistab ajakohase tõe valgus, peaks liigutama kaastunne nende vastu, kes on pimeduses. Kõigilt usklikelt peab valgus peegeldama selgete, tajutavate kiirtena. Issand ootab tänapäeval samasugust tööd, mida Ta tegi oma volitatud käskjalgade kaudu pärast nelipühapäeva. Kas ei peaks praegu, mil kõigi asjade lõpp on lähedal, olema koguduse innukas veel suurem kui varakristlastel? Innukus Jumala au nimel sundis jüngreid tõest võimsa väega tunnistama. Kas ei peaks sama innukus süütama meie südame igatsusega jutustada lugu lunastavast armastusest, Kristusest ja Temast kui ristilöödust? Kas ei peaks Jumala vägi tänapäeval ilmnema võimsamini kui apostlite ajal? − The Review and Herald, 13. jaanuar 1903.
In English