KRISTUSE ÜLESTÕUSMISE VÄGI

„Prohvetikuulutamise Hääle” Piiblikoolis loeme sageli inimeste kirjadest tunnistusi Kristuse „ülestõusmise väest”, nagu näiteks kirjas Debbylt: „Te olete teinud kõige suurepärasemat tööd inimestega, keda mina oleksin ustavusetute kaotajatena maha kandnud (kaasaarvatud iseennast). Te aitasite ühel sõbral leida tee välja narkosõltuvusest; te aitasite teisel sõbral leida tee välja näiliselt kasutult elamisest (see naine oli isehakanud ateist ja väga uhke selle üle). Kuigi mina ei olnud ateist, ei teadnud ma, kuidas Jumalaga suhelda ja ma poleks kunagi arvanud, et see toimub läbi Jeesuse Kristuse. Kuid olen leidnud Tema ja ma ei ole kogu oma 17 eluaasta jooksul olnud nii õnnelik kui praegu. Tänan teid!“

Debby ja ta sõbrad leidsid ainsa lahenduse lootusetult patu lõksus oleva inimese jaoks – „tunda teda ja tema ülestõusmise väge.“

Kristlased küsivad sageli, mis on nende osa ja mis on Jumala osa kristlikus elus. Jeesus käskis meid: „Võidelge, et minna sisse kitsast uksest“ ja „kes peab vastu lõpuni, see pääseb“ (Lk. 13:24; Mt. 24:13). Mõlema kirjakoha kontekst näitab, et peame neid asju tegema usus – kuuletudes täielikult Kristuse väele, kes meis tegutseb tänu meie suhtele Temaga.

Jeesuse surma ja ülestõusmise tõttu võib Ta puhastada meie pattude arve taevas ning asendada selle oma õige eluga. See on objektiivne külg õigusest usu läbi. Seejärel, kui suhtleme Kristusega päevast päeva, teeb ülestõusnud Kristus meid tugevaks elama kristlikku elu. Ja see on subjektiivne külg õigusest usu läbi. Nii õigeksmõistmine kui pühitsus, kristlase õiguse objektiivne ja subjektiivne külg, on Jeesuse tegevus, mitte meie oma. Mitte see, mida meie teeme, vaid see, mida teeb „tema ülestõusmise vägi” meie sees ja meie kaudu, on kõiki meie tegusid motiveeriv jõud.

Veel häid sõnumeid: seesama jõud, mida Jeesus kasutas surma ja haua võitmiseks on kättesaadav ka meile tänapäeval, veendes meid jõudma „ülestõusmisele surnuist.“ DRG