Kui olin varateismeline, otsustasin ühel päeval keelduda oma ema abist ning lõikasin ise omale soengu. Peagi mõistsin, et olen suures hädas: mu juuksed olid väga ebaühtlase pikkusega ning kui mul oli ainult mõni toll juukseid alles, pidin oma uhkuse alla neelama ning emalt andestust ja abi paluma. Kõigest sellesy sain endale väga lühikese soengu ja sügavasisulise õppetunni ema valmisolekust ja võimekusest aidata. Mul oli alati kindlustunne, et ta on minu jaoks olemas. Vahel on meie väljakutsed palju suuremad kui soeng ja me mõtleme: „Kas Jumal ikka veel aitab mind või ütleb Ta „Ma ju ütlesin“? Kas ta suudab mind veel päästa või olen läinud liiga kaugele?
Kui Jeesus ja Tema jüngrid sõid koos viimast paasapüha söömaaega, võttis Jeesus karika, tänas ja selgitas selle lõplikku tähendust: „See on minu lepinguveri, mis valatakse paljude eest pattude andeksandmiseks! Aga ma ütlen teile: Mina ei joo siitpeale sellest viinapuu viljast kuni päevani, mil ma joon koos teiega uut oma Isa riigis.“(Matteuse 26:28, 29) Missugune hämmastav tõotus! Jeesus lihtsalt ei selgitanud, et Tema veri valatakse pattude andestuseks, vaid Ta andis neile ka kindla tõotuse tulevikuks! Ta rääkis igavesest kuningriigist ja elust. Võin jüngrite elevust ette kujutada: nad ei jõudnud kuidagi ära oodata, et koos Jeesusega Tema riigis viinapuu viljast juua! Soovin elada samas kindlustundes. Aga siin on veel midagi, mis võtab lausa hingetuks. Jeesus näeb tulevikku: „Teie kõik taganete minust täna öösel, sest kirjutatud on: Ma löön karjast, ja karja lambad pillutatakse laiali. Kuid pärast oma ülesäratamist lähen ma teie eele Galileasse.“ (Matteuse 26:31, 32) Mida? Tahad öelda, et Jeesus juba teadis nende tulevasest altvedamisest ja andis ikkagi neile kindla taevariigi tõotuse? Jah! Jeesus andis neile teada lõpptulemuse, tsiteerides Sakarja 13:7. Kuigi nad vedasid Teda kohutavalt alt, pidid nad olema Tema riigis, kui otsustavad Temasse uskuda! Ja sama kehtib meie kohta!
Minu vastus:
In English