Kui abiellusin oma abikaasaga, olid kolm mu lähedast sõbrannat pruutneitsid. Nad planeerisid enne pulmi erilise, intiimse aja ainult meie nelja jaoks. See oli nii kaunis ja tähendusrikas! Ma mäletan sellest kõike. Pulmas hoolitsesid nad varmalt iga üksikasja eest, kaasa arvatud mõned ootamatud olukorrad. Olen väga tänulik oma pruutneitsitele, kes tegid meie pulma ekstra eriliseks.
Pärast Jeesuse jutlust Tema hiilgavast teisest tulekust paneb Luukas kirja kolm tähendamissõna, mis kõnelevad Tema tulekuks valmisolemisest, sest me ei tea tundi. Teine tähendamissõna (Matteuse 25:1−13), mida tuntakse kui tähendamissõna kümnest neitsist, räägib peigmehe oodatust suuremast hilinemisest. Esimesel sajandil ja isegi praegu mõnes Palestiina külas lahkuvad pruutneitsid pärast päevaseid pidustusi õhtul pruudi juurest ja lähevad tõrvikutega peigmehele vastu. Nad toovad peigmehe pruudi juurde ja siis saadab rõõmus rongkäik pruudi peigmehe koju. Peigmehel oli tavaks hilineda ja seepärast pidid pruutneitsid olema valmis ning võtma oma lampide jaoks kaasa lisaõli. Selles tähendamissõnas jäävad kõik kümme neitsit magama, kui peigmehe tulek viibib kauem kui oodatud. Siis kuuldakse keskööl hüüdu: „Ennäe, peigmees!“ Matteuse evangeeliumis on veel üks kord, kus kasutatakse sõna peigmees (Matteuse 9:15), mõlemal juhul viidatakse sellega Jeesusele. Kui peigmees saabub, on ainult pooled neitsid valmis (nagu on ka meestega põllul ja naistega veskil, vt Matteuse 24:40, 41). Rumalad neitsid, kel oli puudu õlist, et peigmehe teed valgustada, lähevad välja õli ostma, kuid on liiga hilja. Valmistumise aeg on läbi ning nad jäävad ilma rongkäigust ja peost. Tähendamissõna lõpeb Jeesuse manitsusega: „Valvake siis, sest te ei tea seda päeva ega tundi!“ (Matteuse 25:13) See on püsiva, rõõmsa vaimuliku valmisoleku ja valvamise aeg. „Õndsad on need, kes on kutsutud Talle pulmasöömaajale.“ (Ilmutuse 19:9) Ärgem tüdigem Tema saabumist oodates! Olgem kindlad Tema tuleku kindluses!
Minu vastus:
In English