Minu vanemad usaldasid oma taevast Karjast täielikult ja puhkasid Tema süles nii haiguses kui tervises, nii raskustes kui külluses, samuti surmaga silmitsi seistes. Sellepärast oli minu kõne isa mälestusteenistusel pealkirjaga „Võid kindel olla“ ja see põhines Psalmil 23. Jeesus ütles, et Tema lambad kuulevad Tema häält (Johannese 10:3), ja ma olen kindel, et mu vanemad tunnevad ülestõusmise hommikul ära oma Karjase hääle ja järgivad Teda läbi kogu igaviku.
Üks 23. psalmi kõige silmapaistvamaid omadusi on see, et esimeses osas (salmid 1−3) kõneleb Taavet oma Karjasest ainsuse kolmandas isikus: Ta on mu karjane, Ta paneb mind lebama, Ta saadab mind, Ta kosutab mu hinge, Ta juhib mind. Aga kui Taavet jõuab surmavarju orgu, hakkab ta ainsuse teises isikus Jumala poole palvetama: „... ei karda ma kurja, sest sina oled minuga.“ (salm 4) Jumaliku Karjase ligiolu oli abivahend hirmu vastu. Palju aastaid pärast Taaveti surma on kirjutatud prohvetikuulutus, kus viidati selgelt tulevasele Messiale, Taaveti järeltulijale, kellest saab Jumala rahva karjane: „Ja ma panen neile üheainsa karjase, kes karjatab neid, oma sulase Taaveti. Tema hakkab neid karjatama ja on neile karjaseks.“ (Hesekieli 34:23) Kui Jeesus − oodatud kuningas Taaveti soost − tuli, et meie eest elada ja surra, samas Ta end kujundiga Heast Karjasest, kes annab oma elu oma lammaste eest (Johannese 10:2−4, 11, 14). Vastumürk hirmule on järkuvalt Karjase kohalolek! Mulle meeldib eriti see, et Ta nimetab meid „oma lammasteks“ (salmid 3, 14), sest me kuulume Talle! Ma ei tea, mida sa praegu vajad, aga Tema teab. Võib-olla on sul vaja turvalist paika hingetõmbamiseks − su taevane Karjane pakub seda. Või oled ehk haavatud ja vajad taastumist − su Karjane hoolitseb ka selle eest. Või ehk on sinu ees surmaorg ja sa vajad igavese elu kinnitust − su Karjane tagab selle oma teenetega! Ükskõik missugused on sinu vajadused, sa võid olla kindel oma Karjase käte vahel.
Minu vastus:
In English