Issanda nime pühitsemine tähendab, et sõnad, mida räägime sellele Kõrgeimale Olevusele, peavad olema väljendatud aukartuses. „Püha ja kardetav on tema nimi.“ (Psalmid 111:9). Me ei tohi kunagi suhtuda Jumaluse tiitlitesse või nimedesse kergemeelselt. Palves siseneme Kõigekõrgema vastuvõturuumi ning me peame Tema ette tulema pühas aukartuses. Inglid varjavad Tema ligiolus oma näo. Keerubid ning hiilgavad ja pühad seeravid lähenevad Tema troonile pühalikus austuses. Kui palju enam peaksime meie, piiratud, patused olevused, tulema Issanda, oma Looja ette aupaklikult!
Ent Issanda nime pühitsemine tähendab palju enam. Me võime sarnaselt Kristuse aja juutidega ilmutada ülimat välist austust Jumala suhtes, kuid ometi teotada pidevalt Tema nime. Issanda on „halastaja ja armuline, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest, kes … annab andeks ülekohtu ja üleastumised ning patu.“ (2. Moosese 34:5−7) Kristuse koguduse kohta on kirjutatud: „See on nimi, millega teda nimetatakse: Issand, meie õigus.“ (Jeremija 33:16) See nimi on pandud igale Kristuse järelkäijale. See on Jumala lapse pärisosa. Perekonda nimetatakse Isa järgi. Prohvet Jeremija palvetas Iisraeli tõsise häda ja kannatuste ajal: „Meile on pandud sinu nimi, ära jäta meid maha!“ (Jeremija 14:9)
Seda nime peavad pühaks taevainglid, langemata maailmade asukad. Kui sa palvetad: „Pühitsetud olgu Sinu nimi“, palud sa, et see võiks olla pühitsetud siin maailmas, sinu sees. Jumal on tunnistanud sind inimeste ja inglite ees oma lapseks. Palu, et sa ei häbistaks seda „kaunist nime, mis on nimetatud teie üle“ (Jaakobuse 2:7). Jumal saadab sind maailma oma esindajana. Sa pead igas oma elu toimingus ilmutama Jumala nime. See palve kutsub sind üles Tema iseloomu omama. Sa ei saa pühitseda Tema nime ega esindada Teda maailmas, kui sa ei esinda elus ja iseloomus Jumala elu ja iseloomu. Seda saad sa teha ainult siis, kui võtad vastu Kristuse armu ja õiguse. − „Thoughts from the Mount of Blessing“, lk 106, 107.
In English