Kristuse viimased sõnad [oma jüngritele] olid: „Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule!“ (Markuse 16:15) Käsi õnnistuseks nende kohale sirutades tõusis Ta taevasse, ümbritsetuna taevaste inglite hulgast, kes olid tulnud saatma Teda teel Jumala väravateni. Tema viimane misjonikäsk jüngritele tegi neist tööriistad, mille abil pidid Tema evangeeliumi head sõnumid rahvasteni jõudma. See oli Kristuse viimane tahe ja testament järelkäijatele, kes olid Temaga koos käinud Tema maapealse teenimise aastate jooksul, ning neile, kes nende sõna kaudu pidid hakkama Temasse uskuma. Tema esimene töö taevas oli kooskõlas viimase maa peal antud korraldusega, sest Ta saatis neile Isa tõotuse. Nelipühapäeval valati Püha Vaim välja palvetavate jüngrite peale ja nad tunnistasid sellest kui kõige allikast kõikjal, kuhu läksid.
Misjoni Vaimu valati välja lõpututest varudest ning jüngrid tunnistasid ristilöödud ja ülestõusnud Päästjast ja veensid maailma patus, õiguses ja tulevases kohtus. Nad tegid täpselt nii, nagu ülestõusnud Issand oli neid käskinud, ja alustasid evangeeliumitööd Jeruusalemmas, kohas, kus olid eelarvamused kõige sügavamad ning kus valitsesid kõige segasemad arusaamad Temast, kes oli kurjategijana risti löödud. Kolm tuhat inimest võttis sõnumi vastu ja parandas meelt. Neid ei kohutanud tagakiusamine, vangistamine ega surm, vaid nad kõnelesid jätkuvalt kogu julgusega tõe sõnu. Nad tõid juutide ette Kristuse töö, missiooni ja teenimise, Tema ristilöömise, ülestõusmise ja taevamineku, ning usklikke lisati Issanda omade hulka iga päev, nii mehi kui naisi.
− The Review and Herald, 6. november 1894.
In English