Kõik läheb korda, kui Jumal on saatjaks

Avaldatud 2.10.2011, rubriik Päeva sõna

„Õnnis see, kelle abi on Jaakobi Jumal, kelle lootus on Issanda peale, oma Jumala peale, kes on teinud taeva ja maa, mere ja kõik, mis seal sees on, kes tõde hoiab igavesti, kes mõistab õiglast kohut neile, kellele liiga tehakse, kes annab leiba näljaseile! Issand päästab lahti, kes on kinni seotud! Issand avab pimedate silmad; Issand seab püsti need, kes on küüru vajutatud! Issand armastab õigeid! Issand kaitseb võõraid, Ta peab ülal vaeseid lapsi ja lesknaisi; kuid õelate teed Ta saadab nurja! Issand on Kuningas igavesti, sinu Jumal, Siion, põlvest põlve! Halleluuja!” (Ps 146:5–10)

Läksime koos emaga teise linna õli müüma. Saadud raha eest pidime ostma soola. Kusagilt polnud soola saada, nii tuli seda kaugemalt osta. Kuna meil olid lambad, oli soola vaja liha jaoks. Õli tegi minu isa linaseemnetest ise.

Meie kodu juurest raudteejaama oli 40 kilomeetrit. Bussi ei käinud, inimesed sõitsid hobustega ning vahel võeti ka teisi peale.

Jõudsime emaga turule ja müüsime õli ära. Kuna turul ei müüdud soola, leidis ema mehe, kellelt sai soola osta; ta müüs soola oma kodus. Mina sain raha oma kätte ja läksin selle mehega koos soola järele. Ta pani klaasi kuhjaga täis ja selle eest tuli maksta teatud summa. Ju ta varastas raudteejaamast soola, kuna ta töötas seal. Mul läks üsna kaua aega ja ema hakkas juba muretsema. Ta hakkas isegi nutma, kuid ta ei saanud mind otsima minna, sest asjad olid temaga ning ta ei teadnud, kus see mees elas.

Mees oli aus. Mõõtis mulle nii palju, kui mul oli raha. Ka mina maksin ausalt. Ema kartis, et mees tapab mu ära ja võtab raha endale. Vene raha oli nii palju, et terved taskud olid täis. Sain nii palju soola, et jõudsin selja peale panna. Vaevalt jõudsin tassida. Olin siis kolmteist või neliteist aastat vana. Emal oli hea meel, kui ma lõpuks soolakoormaga tagasi tulin.

Lisaks soolale ostis ema veel kaks musta pätsi leiba. Läksime õhtul rongi peale ning terve öö pidime sõitma. Ema ütles, et ma paneksin ühe leiva oma pea alla. Teise pani ta oma pea alla. Need olid loomavagunid, kus magati all põrandal ning ka üleval. Korraga avastame öösel, et leiba meie pea all pole enam. Kott oli, kuid pätsid oli kadunud. Ema haletses ning nuttis, et meie leivad varastati ära. Õnneks oli meil ka kodus leiba. Me olime palju rikkamad kui teised, sest teised panid leivasse aganad ja jahu pooleks. Minu ema tegi leiba kartulitest ja jahust. Soola tõime kenasti ära. Saime liha kenasti ära soolata.

Jaan