Mu süda rõõmustas, kui nägin pöördunute hulgas nii palju noori mehi ja naisi, kelle südame oli Jeesuse armastus pehmendanud ja alistanud ning kes tunnustasid seda head tööd, mida Jumal oli nende hinge jaoks teinud. See oli tõepoolest kallis aeg. „Südamega usutakse õiguseks, suuga aga tunnistatakse päästeks.“ [Kiri roomlastele 10:10] Hoidku Jumal, et need inimesed ei kaotaks iial oma esimese armastuse tulisust, ning et nende mõistust ja südant ei haaraks uhkuse ja maailma armastuse tõttu võõras külmus.
Oluline on, et need, kes on äsja usu juurde tulnud, mõistaksid oma kohustust Jumala ees, kes on neid oma tõe juurde kutsunud ja nende südame püha rahuga täitnud, et nad võiksid avaldada pühitsevat mõju kõigile, kellega nad kokku puutuvad. „Teie olete minu tunnistajad, ütleb Issand.“ [Jesaja 43:10]
Jumal on andnud igaühele töö kuulutada maailmale Tema päästest. Tõelises religioonis ei ole midagi isekat ega piiratud grupile määratut. Kristuse evangeelium on laialivalguv ja ründav. Seda on kirjeldatud kui maa soola, kergitavat juuretist, valgust, mis paistab pimeduses. Võimatu on säilitada Jumala poolehoid ja armastus ning tunda rõõmu osadusest Temaga ja samas ikkagi mitte tunda vastutust nende pärast, kelle eest Kristus suri, kuid kes on eksituses ja pimeduses, oma pattudes hukkumas.
Kui need, kes nimetavad end Kristuse järelkäijaks, ei sära maailmas kui valgus, lahkub elu vägi neist ning nad jäävad ilma Kristuseta ja jahtuvad. Neil lasub ükskõiksuse lumm, surmataoline loidus, mis muudab neid surma ihuks, mitte Jeesuse elavaks esindajaks. Kõik peavad tõstma üles risti ning võtma tagasihoidliku, tasase ja alandliku meelsusega Jumala antud kohustused isiklikeks pingutusteks nende heaks, kes nende ümber vajavad abi ja valgust.
Kõigil, kes need kohustused vastu võtavad, on rikkalikud ja mitmekesised kogemused, nende enda süda hõõgub innukuses, nad saavad uut jõudu ja virgutust visades pingutustes valmistada endale päästet kartuse ja värinaga, sest Jumal on see, kes neis tegutseb, et nad tahavad ja toimivad Tema hea nõu kohaselt. − The Review and Herald, 21. juuli 1891.
In English