1. Kiri korintlastele 15:6
Kui Jeesus surnuist üles tõusis, nägid Teda paljud. Mitte ainult käputäis jüngreid, keda oleks võinud süüdistada loo väljamõtlemises, et pääseda Kristuse surma häbist. Peale kaheteistkümne jüngri nägi teda veel umbes viissada inimest, teatab meile Paulus. See ei olnud nii, nagu tänapäeval Elvise ilmumised, mille puhul suvaline inimene väidab, et nägi vananevat popstaari supermarketis või söögikohas. Jeesuse ülestõusmisel oli laialdane kinnitus.
Kuid sa märkad, et Jeesus ei esitlenud end surmast tagasi tulles kogu maailmale. Ta ütles spetsiaalselt ülempreestrile, et ta ei näe Teda enam enne teist tulekut ning sellel oli konkreetne põhjus: ülempreester sai visuaalse kinnituse, et ta oli just surma mõistnud Jumala Poja. (Matteuse 26:64)Aga mitte kõik, kes ülestõusnud Jeesust nägid, polnud usklikud; Jeesust järginud rahvahulga korduv mainimine viitab, et oli palju usklikke, kel ei olnud võimalust Teda näha.
Nad pidid võtma pealtnägijate sõnad usus vastu nagu meiegi. Meil on Piiblis külluslikult tõendeid, et Jeesus on tõotatud Messias: prohvetikuulutused, iga loo keerulised üksikasjad ja Pühakirja juhuslikud kokkulangevused, milles Piibli erinevad autorid tahtmatult üksteise aruandeid kinnitavad. Kuid me pole tegelikult Teda oma silmaga näinud. „Usk on loodetava tõelisus,“ kõlavad kuulsad sõnad Kirjast heebrealastele, „nähtamatute asjade tõendus.“ (Kiri heebrealastele 11:1) Tänapäeva kristlased uurivad Pühakirja tõendeid, kuulavad Kristuse häält Vaimu kaudu ja otsustavad võtta Tema väited vastu usus, ilma nägemata. Alati on tühi ruum kahtluse jaoks ja vabadus teistmoodi otsustada.
Praegu peame rahulduma nende tunnistusega, kes Teda nägid, ning Vaimu kinnitava ligiolekuga meie seas. Kuid ka meile tuleb hetk, mil me ühineme nende viiesajaga ja näeme ülestõusnud Jeesust oma silmaga − siis, kui Ta tuleb tagasi aus ja „iga silm saab teda näha.“ (Ilmutuse 1:7)
Sel hetkel kaob igaveseks igasugune ruum kahtluse jaoks.
In English