Kui olin väike tüdruk, oli meie kodu Buenos Aireses õnnistatud korraliku aiaga, kus kasvasid mitmed viljapuud. Ootasin innukalt suveaega, mil sain koos sõpradega mängida ning süüa maitsvaid viigimarju, avokaadosid ja magusaid viinamarju. Täiskasvanuna avastasin, et mu suveootuson tegelikult tähendamissõna, mille Jeesus rääkis oma teisest tulekust.
Oma teenimistöö jooksul kuulutas Jeesus ette tulevasi asju nii lähemas tulevikus kui ka oma teisel tulekul. Lõpuajal on märke päikeses, kuus, tähtedes ja meres (Luuka 21:25−27). Jeesus mainis kaht rabavalt vastupidist reaktsiooni neile märkidele: mõned minestavad hirmust tulevase ees, samas manitseb Jeesus meid end sirgu ajama ja pead üles tõstma, sest meie lunastus läheneb. Siis räägib Ta tähendamissõna puudest ja suvest: „Vaadake viigipuud ja kõiki puid: kui nad juba pakatavad, siis seda nähes te tunnete iseenesest, et suvi on juba lähedal. Nõnda ka teie, kui te näete kõike seda sündivat, tundke, et Jumala riik on lähedal!“ (salmid 29−31) Kui puudele ilmuvad lehed, hakkame suve ootama! Jeesus õhutab meid valima hirmu asemel usu ja tõstma pea üles, kui näeme Tema tuleku märke, sest meie lunastus läheneb! Leian rahuliku kindluse sõnades „Lunastaja“ ja „lunastus“, sest Vanas Testamendis (septuagita tõlge) on need mõisted seotud inimese või omandi vabastamisega lunaraha eest. Lunastus on inimkonna tagasisaamine kõrge hinna eest, mille Jeesus maksis meie eest ristil! Lunaraha on makstud ja Ta tuleb tagasi, et meid koju viia! Jeesus ütles: „nad näevad Inimese Poega tulevat pilve sees väega ja suure hiilgusega.“ (salm 27) Kristus tuleb tagasi meile järele nagu lapsevanem, kes on tasunud oma röövitud laste eest lunaraha ja tuleb neid vabastama! Ootan väga seda õnnistatud päeva! Aga vahepeal vali usk hirmu asemel! Meie lunastus on lähedal!
Minu vastus:
In English