On neid, kes arvavad, et hingamispäev anti ainult juutidele, kuid Jumal ei ole seda kunagi öelnud. Ta usaldas hingamispäeva oma Iisraeli rahva pühalikku hoolde, ent seesama fakt, et Ta valis seaduse väljakuulutamiseks Siinai kõrbe, mitte Palestiina, näitab, et Ta kavandas selle kogu inimkonna jaoks. Kümne käsu seadus on sama vana kui loomine. Seepärast ei ole hingamispäeva institutsioonil juutidega erilisemat seost kui kõigi teiste loodolevustega. Jumal on teinud hingamispäeva pidamise kohustuslikuks kõigile inimestele.
„Hingamispäev on tehtud inimese jaoks,“ on selgelt öeldud. Seepärast pangu igaüks, kel on oht selles suhtes eksitatud saada, tähele pigem Jumala Sõna kui inimeste väiteid.
Eedeni aias ütles Jumal Aadamale hea ja kurja tundmise puu kohta: „Päeval, mil sa sellest sööd, pead sa surma surema.“ „Ja madu ütles naisele: „Te ei sure, kindlasti mitte, aga Jumal teab, et päeval, mil te sellest sööte, lähevad teie silmad lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja.““ [1. Moosese 2:17; 3:4, 5] Aadam kuulis Saatana häält oma naise kaudu rääkimas ja ta uskus seda häält, mitte seda, mis oli Eedenis seaduse andnud.
Iga inimene pannakse proovile nagu Aadam ja Eeva Eedenis. Samamoodi nagu hea ja kurja tundmise puu oli asetatud keset Eedeni aeda, nii on hingamispäeva käsk seatud kümne käsu keskele. Hea ja kurja tundmise puu vilja suhtes oli antud piirang: „Te ei tohi sellest süüa, … et te ei sureks.“ Hingamispäeva kohta ütles Jumal, et seda ei tohi rikkuda, vaid seda tuleb pühaks pidada. „Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema!“ [1. Moosese 3:3; 2. Moosese 20:8] Samamoodi nagu hea ja kurja tundmise puu oli Aadama kuulekuse proov, nii on neljas käsk proov, mille Jumal on andnud, et kogu oma rahva ustavust proovile panna. Aadama kogemus peab olema meile hoiatuseks kuni aja lõpuni. See hoiatab, et me ei võtaks vastu ühtegi kinnitust ei sureliku ega ingli suust, mis võtab Issanda pühast seadusest ära kas või ühe täpikese või kriipsukese. − The Review and Herald, 30. august 1898.
In English