Kutse mõtisklemisele

Avaldatud 2.2.2017, rubriik Päeva sõna

Ent Maarja jättis kõik need lood meelde, mõtiskledes nende üle oma südames. Luuka 2:19

„Kas te ei teadnud, et ma pean olema neis paigus, mis on mu Isa päralt?“ Aga nemad [Maarja ja Joosep] ei mõistnud neid sõnu, mis ta neile rääkis. Jeesus läks koos nendega ja tuli Naatsaretti ning oli neile allaheitlik. Tema ema hoidis kõik need lood oma südames alal. Luuka 2:49−51

Mõtisklemine! Selles on emad parimad. Nojah, nad ei pruugi seda kõige paremini teha, aga tundub, et nad teevad seda kogu aeg. Naised on teistmoodi ehitatud kui mehed. Tüüpiline isa võib oma laste pärast aeg-ajalt muretseda, eriti kui neil on raske aeg või nad on vale otsuse teinud. Kuid ema murel on püsivus, mis hämmastab enamikku meestest.

Emad on mõtisklejad. Minu ema oli. Tal oli iga oma nelja lapse jaoks väike raamatuke. Sinna pani ta esimese juuksekihara, mis oli mu peast lõigatud, sinna kirjutas ta kuupäevad, mil hakkasin roomama ja kõndima, selles on kirjas minu kasvamine pikkuses ja kaalus ning sõna-sõnalt mu esimesed sõnad ja mälestusväärsed ütlused.

Maarja oli samasugune. Tal oli märkmik südames. Ja missugune pidi see olema! Positiivsel poolel oli ingli teade talle, et ta jääb neitsina lapseootele ja et tema laps on Jumala Poeg ja Messias. Seal olid veel inglitelt inspiratsiooni saanud karjased, kes kiitsid Jumalat tema Poja sünni ja missiooni eest. Muidugi ei saanud ta unustada hommikumaa tähetarkasid, kes järgisid tähte, mis polnudki täht, ning kes tulid samuti kummardama vastsündinut kui Iisraeli kuningat. Sellised sündmused paneksid iga ema mõtisklema.

Kuid ka tema Poja esimestel aastatel oli oma pahupool, hämar aspekt, mis oleks pannud värisema iga ema südame. Lisaks sellele, et Heroodes lasi Tema sünni tõttu mõrvata kõik Petlemma beebid ja nemad pääsesid Egiptusesse põgenedes sellest vaevu, oli ka see segane kuulutus Siimeoni suust, kes tunnistas Jeesuse Päästjaks, täheldades samas, et Temast saab nagu mõõk, mis läbistab Maarja hinge.

Ja nüüd ütles see poiss lahti Joosepist ning teatas emale, et Tema isa on Jumal. Ometi oli Ta nende laps. Ta elas nende kodus ja sõi nende toitu nagu iga teine nooruk. Pole just suur ime, et Maarja mõtiskles kõigi nende asjade üle ja hoidis neid oma südames.

Meil tuleb sama teha. Me peame iga päev pöörama pilgu Jeesuse poole ning mõtisklema Tema elu ja surma tähenduse üle meie kui üksikisikute jaoks. Me peame täna ja iga päev mõtlema Tema ja Ta tähtsuse peale. Ühesõnaga, Jumal soovib, et me kõik oleksime mõtisklejad.

Jaga Facebookis