Nebukadnetsar on eduka inimese tüüpiline näide. Ta oli tippmees ja ta teadis seda. Ta oli uhke selle üle, kes ta oli, ta oli uhke oma saavutuste üle ja oma auväärsuse üle. Ta oli kõike muud kui vaimus vaene. Ta oli vaimult uhke ja selle üle rõõmus.
Nebukadnetsaril oli vaimne hoiak, mis on kogu patuprobleemi keskmes. Patt on valesti suunatud armastus. Patu tuumaks on armastuse suunamine Jumalalt ja ligimeselt iseendale. See on meie isikliku väikese mina asetamine meie universumi keskmesse ja selle üle uhke olemine.
Sama oli ka Lutsiferi probleem. „Mina tõusen taevasse,“ ütles ta oma südames, „kõrgemale kui Jumala tähed tõstan ma oma aujärje ja istun kogunemismäele . ... Ma lähen üles pilvede kõrgustikele, ma teen ennast Kõigekõrgema sarnaseks!“ (Js 14:13, 14) Lühidalt öeldes sai Lutsiferist oma elu jumal. Nii saigi temast Saatan, Jumala ja Kristuse vastane.
Aadam ja Eeva läksid sarnast rada pidi, kui nad valisid täita iseendi tahet, mitte käia Jumala tahte ja sõna järgi (1Ms 3. ptk). See mässumeelne patt on põhjustanud kogu viletsuse, mis on nakatanud planeedi Maa sellest ajast peale. Patuprobleemi keskmes on uhkus ja upsakus. Just seepärast alustas Jeesus oma kuningriigi põhimõtete selgitamist sõnadega „Õndsad on need, kes on vaimus vaesed“. Ta pidi andma hoobi patu südamesse. Midagi ei saa teha enne, kui on paljastatud probleemi tuum.
Inimese suurim vajadus on südame siirdamine. Jumal tahab võtta iseka, enesekeskse elu ning asendada selle eluga täis ülekeevat armastust Jumala ja kaasinimeste vastu.
Esimene samm enne Jumala südameoperatsiooni on diagnoosimine. Siis tuleb diagnoos meile igaühele teatavaks teha. Ja seejärel asub Jeesus meie inimloomuse – meie tavalise enesekeskse oleku – kallale.
Ta tahab, et me mõistaksime, et esimene samm Tema kuningriiki sisenemisel ongi vaesus vaimus.
Küsimus on selles, kas ma olen nõus taevariigi pärast vaene olema?
In English