TÄISEVANGEELIUM JEESUSEST

Ilma ülestõusmiseta oleks rist mõttetu. Pauluse evangeelium hõlmas nii tõsiasja, et “Kristus suri meie pattude pärast” kui ka tõsiasja, et “ta tõusis üles kolmandal päeval”. Rist ja ülestõusmine on Siiami kaksikud. Me peame olema lepitatud Jumalaga “tema Poja surma läbi” selleks, et “meid päästetaks tema elu läbi” (Ro 5:10). Risti läbi on miljonid leidnud tee tagasi Jumala juurde, ent see olnuks võimatu, kui Kristus ei oleks tõusnud surnuist üles. Nii rist kui ülestõusmine on evangeeliumi südamik.

Tol korral, kui külastasin Hiinat, möödusime Pekingis Templi tänavast. Küsisin taksojuhilt,: “Kas sellel tänaval on tempel?”

“Oli,” vastas ta, “ kuid praegu on seal autoosade pood.”

Hiinat ümbritsevates maades – Taiwanil, Hong Kongis ja Singapuris – nägime hiinlasi kummardamas oma jumalusi kodus, poes või rahvapargis olevates pühamutes. Hiinas aga ei näinud me ühtki sellist pühamut. Traditsioonilise usundi taandumine Hiinas moodustab kontrasti jõudsalt kasvava kristliku kirikuga; kristlased täidavad kirikuhooneid riigi peaaegu kõigis osades. Lisaks sellele teenivad miljonid Jumalat kodukirikutes.

Pärast naasmist Ameerikasse mainisin sõbrale kontrasti kasvava kristliku kiriku ja taanduva traditsioonilise usundi vahel Hiinas.

“Mis sinu arusaamist mööda on kristliku kiriku edukuseks ajal, mil teised usundid kahanevad?” küsis ta nöökivalt.

“Tõsiasi, et Buddha on surnud. Confucius on surnud. Aga Kristus elab!” vastasin ma.

Me ei teeni surnud Päästjat, kes on veel ristil, vaid elusat! Ta suri, siis aga murdis hauakütke, et lepitada inimesed meie patust-neetud maailmas Jumalaga. Meie Päästja elab täna miljonite kristlaste südames üle kogu maailma, kes “me ka kiitleme Jumalast meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi” (Ro 5:11).

Daniel R. Guild