Jumal on Looja, inimene loodu

Avaldatud 1.9.2011, rubriik Päeva sõna

„Kus olid sina siis, kui mina rajasin maa? Vasta, kui sul niipalju tarkust on! Kes määras selle mõõdud? Küllap sa tead. Või kes vedas selle üle mõõdunööri? Mille peale on selle alussambad paigale pandud? Või kes asetas selle nurgakivi, kui hommikutähed üheskoos hõiskasid ja kõik Jumala pojad tõstsid rõõmukisa? Ja kes sulges ustega mere, kui see esile murdes emaüsast välja tuli, kui ma panin pilved selle katteks ja pilkase pimeduse mähkmeks, kui ma sellele lõin korra, panin riivid ja uksed ning ütlesin: „Siiani sa võid tulla, mitte edasi, siin vaibugu su uhked lained!”?” (Ii 38:4–11)

„Miks Jumal suudab elu luua, meie ei suuda üldse luua?”

„Jumal teab, kuidas oma loodut ohjata. Ta ei pidanud vajalikuks eluandmise saladust selgitada. Inimesel on ju kange tahtmine kõike ise järele teha. Vaata, kui palju kujusid on, millele ei suudeta hinge sisse puhuda, sest Jumal ei öelnud, kuidas põrmust võetud inimene elavaks sai. Las Jumal jääb loojaks ja inimene looduks. Nii on parem, kui me ei pea iga asja võimalikkust tõestama. Äkki katse ei õnnestu ja tühipalja ebaõnne pärast kaotame igasuguse lootuse. Mõnda asja on kindlamast kindlam uskuda ja igavene elu käib nende asjade juure. Kuid kindlasti mõtiskle Jumala saladuste üle, sest see aeg, mis sa oled Temale kulutanud, ei ole ilmaasjata kulutatud aeg.”

Aleksei Peetson