Kas prantsuskeelset Piiblit vajate?

Avaldatud 1.8.2011, rubriik Päeva sõna

„Kõik nad ootavad sind, et sa neile annaksid nende toidu omal ajal” (Ps 104:27).

Sageli olen seda teksti Piiblist lugedes mõelnud kõigile elusolenditele, kes vajavad oma olemasoluks toitu. Kuid alati ei seosta ma seda vaimuliku toiduga, mis on tegelikult mõnel korral ihule vajalikust isegi olulisem.

Eestis toimunud poliitiliste muutuste algul jäime üsna kehva majanduslikku seisu ja maailmast hakkas saabuma abi. Inimesed saatsid hädavajalikku ja ühes saadetises oli palju, enamikus vaimulikke, raamatuid ja lasteraamatuid. Seal oli soome- ja rootsikeelseid, mõni ingliskeelnegi. Oli ka paar soomekeelset Piiblit ja mitmes keeles Uusi Testamente. Paljud leidsid kiiresti uue omaniku, kuid siis jäi seisma üks Piibli mõõtu raamat, mis oligi Piibel, kuid prantsuskeelne. Mulle ei meeldinud, kuidas see seal muude asjade vahel vedeles ja otsustasin selle riiulile panna. Ma ei oska üldse prantsuse keelt, kuid miski nagu ütles mu sees, et pane see raamat kõrvale.

Mitu aastat hiljem külastasin üht pereisa, kes uuris kirjaliku piiblikursuse materjale ja soovis juhendajaga kohtuda. Ta oli omamoodi usklik inimene ja tema keskmises koolieas lapsedki võtsid meie vestlusest osa. Ta oli paljud Piibli tõed juba omaks võtnud ja isegi oma peres ellu rakendanud. Kuid tal oli üks mure. Internetiajastu polnud veel kätte jõudnud ja sel ajal otsisid võõrkeelte õppijad sageli endale kirjasõpru, et keelt arendada. Sel mehel oli üks selline sõber Lõuna-Norras, kus on prantsuse keelt kõnelev katoliiklaste kogukond. Ta püüdis uusi Piiblist avastatud tõdesid jagada oma sõbraga. Ta oli koju toonud mitmeid sõnaraamatuid ja oli suure töö ära teinud mitmete tõdede edasiandmiseks prantsuskeelsetena. Kuid tema sõbral ei olnud Piiblit ja millegipärast ei olnud seal seda nii lihtne leida. Kuid minu sõbral oli suur soov juhtida seda inimest seal Piiblit uurima. Arvatavasti taipate isegi, et nüüd ma teadsin, miks oli mul vaja aastate eest seda võõrkeelset Piiblit. Mõne päeva pärast oli see Piibel postipakis teel Norrasse ja ma tean, et see jõudis kohale. Ma ei tea, mis on edasi toimunud, sest ka see huvitunud Eesti pere pole enam aastaid endast märku andnud, kuid olen kindel, et Jumal korraldas selle Piibli teekonda.

„Külva oma seemet hommikul ja ära lase oma käsi puhata õhtul, sest sa ei tea, mis õnnestub, kas see või teine, või tulevad mõlemad ühtlaselt head!” (Kg 11:6)

Olev Uuk
Jaga Facebookis