HAARA TEMAL SABAST

Sündinud orjana ja mõistetud surma juba enne oma sündimist, suutis ta siiski ellu jääda tänu oma armastavale emale, kes julges mitte kuuletuda jõhkra Egiptuse kuninga surmakäsule. Ta pani oma lapsukese väikesesse korvikesse, mille peitis papüürusetihnikusse Niiluse jõe kaldal. Printsess leidis korvi ja võttis selle väikese poisi endale pojaks. Ta andis talle kõrgeima kuningliku printsi hariduse. Suurima tõenäosusega oleks Egiptuse troon kuulunud tulevikus just temale. Aga 40-aastasena põgenes ta hoopis oma elu eest Siinai kõrbe ning temast sai lambakarjus 40 aastaks. Sel ajal pidi Iisrael taluma rasket orjaiket Egiptuses. Kui Mooses oli saanud 80-aastaseks, ajal, mil ta oleks pidanud auväärset pensionipõlve pidama, kutsus Jumal teda 40 aastaks oma teenistusse, andes talle ülesande, mis muutis kogu maailma ajaloo.

Põleva põõsa juures andis Jumal talle korralduse minna tagasi Egiptusesse ja Iisraelile vabadust nõuda. Mooses ei keeldunud, kuid ta kartis. Ta soovitas Jumalal anda talle mingi tõend: “Sest muidu ei usu ei egiptlased ega ka iisraellased, et Sina oled mind läkitanud, kui Sa ei anna mulle mingeid erilisi tegusid ja samuti sõnu.” Siis käskiski Jumal Moosesel visata oma karjasekepp maha ja see muutus maoks. Issand ütles talle: “Haara tal sabast!” Kui Mooses selle üles tõstis, “muutus see ta pihus jälle kepiks”. Madu, kes oli ohtlik tema enda elule, muutus korraga vabastusvahendiks, kui ta seisis silmitsi vägeva vaaraoga.

Mis andis Moosesele sellise julguse? “Usus keeldus Mooses” troonist ja valis hoopis Iisraeli vabastaja osa, “sest Egiptuse aaretest suuremaks rikkuseks pidas ta teotust Kristuse pärast, sest ta tõstis oma silmad tasu poole” (Hb 11:24-26). Mooses teadis neid raskusi, mis teda ees ootasid, kuid usk Messiasse sundis teda sirutama käe ja haarama maol sabast. Ükskõik kui suur ka ei oleks vastasseis, kui metsik ja hirmuäratav meie katsumus, Jumala armu läbi võime sellel alati julgelt sabast haarata.

H. M. S. Richards, Jr.