Rõõmusõnum Patmoselt

Paljude jaoks on golf mõttetuim spordiala, mis iial leiutatud. Inimesed kogu maailmas ajavad palli taga vaid selleks, et kohe, kui pall on leitud, see endast jälle kaugemale lüüa. Siiski tõmbab mis-ki selle kummalise mängu juures paljusid enda poole. Arvan, et selle üks põhjustest peitub faktis, et hoolimata sellest, mitu korda golfar üht ja sama rada läbi mängib, ei ole mäng kunagi täpselt samasugune.

Iga kord, kui pall läheb auku, on tii erinevas kohas ja mängija näeb väljakut uue nurga alt. Kui pinnas on kuiv, põrkab pall pa-remini kui märja pinnasega. Kuivas õhus lendab pall paremini kui niiskes. Kuna muru on millimeetri võrra pikem kui eelmisel päe-val, käitub pall uutmoodi. Ja kui tuul puhub mängija poole, saab mingit auku mängida hoopis teisiti kui siis, kui tuul oleks tagant.

Kuid see on vaid murdosa kõigist detailidest, millega golfimän-gija peab arvestama. Iga golfar teab, et pallil näib olevat oma ees-märk ja see läheb sinna, kuhu tahab. Kohta, kuhu pall maandub, nimetatakse lie'ks. Peab olema väga osav, et teada, kuidas erinevaid lie'sid käsitleda, mis kõik võivad olla kas pehmed, kõvad, ülesmäge, allamäge, mäejalamil, järsud, lauged, märjad, kuivad või eespool nimetatute kombinatsioonid. Edu saavutamiseks peab iga löök vastama konkreetse lie' tingimustele.

Mis on sellel kõigel tegemist Ilmutusraamatuga? Mitte eriti pal-ju, võiks arvata, kuid see illustreerib mõtet, mida panime tähele eelmistes tekstides. Jeesus „kohandab oma lööki”, et tegeleda iga seitsme koguduse reaalsusega eraldi. Ta kohtub igaühega seal, kus nad on, ja jagab nendega ainulaadset pilti iseendast, mis sobib täpselt nende oludega, kus nad elavad.

Kui soovime maailma muuta, peaksime muutuma rohkem Jee-suse sarnaseks teistesse inimestesse suhtumise küsimuses. Pauluse sõnadega: „Ma olen kõigile saanud kõigeks, et igal juhul mõned päästa.” (1Kr 9:22) Nii nagu golfis on olukorrad väga erinevad, ei ole ühtegi teisega sarnanevat inimest. Veelgi enam, ükski inimene, kellega kohtume, ei ole täpselt samasugune, nagu ta oli eelmisel päeval! Et me saaksime inimestele, kellega kohtume, õnnistuseks olla, peame nendega kohtuma seal, kus nad on. Me peame „kohandama oma lööki” selle ainulaadse kontekstiga, milles me üksteisega kohtume. See ei muuda elu üksnes keerulisemaks, vaid ka palju huvitavamaks!

Issand, aita mul näha iga inimest, kellega täna kohtun, Sinu silmadega. Aita mul läheneda igale inimesele vastavalt nende ainulaadsetele vajadustele.