Pole just kõige parem viis jutlust alustada. Ma mõtlen, et see ei ole poliitiliselt eriti nutikas. Selles puudub avalike suhete eksperdi osavus ja läbinägelikkus.
Ja kes üldse tahab kuulda vaimuvaesusest? See kõneleja pole ilmselt maailma asjadega kursis. Et olla „edukas“, on vaja inimestele anda seda, mida nad soovivad – sa pead neile rääkima sõnu ja mõtteid, mida nende kõrvad igatsevad kuulda.
Ja igaüks, kel on kõrvad kuulda, teab, et inimesed on üliõnnelikud selliste sõnumite üle, nagu „õndsad on rikkad“ või „õndsad on vaimult rikkad“.
Nüüd kui Jeesus tahab tõesti rahvahulka ligi meelitada, peab Ta tähele panema maailma viise. Sõnumiga, nagu „õndsad on vaimus vaesed“, ei jõua Ta enamikuni inimestest mitte kunagi. Ta ei saavuta iial edu, mida aktsepteerib laiem kultuur.
Aga just seal tekibki tavaväärtuste ja Jeesuse vahel hõõrumine. Ta ei hooli ümbritseva maailma imetlusest. Tema hool on olla kooskõlas Jumalaga.
Selle tulemuseks on, et Tema sõnum on vastupidine laiema kultuuri omast. See on sõnum, mis on vastuolus maailma tarkusega. Maailma silmis kuulutab Jeesus laiema kultuuriga vastuolus olevat sõnumit. Nagu näha, pöörab esimene õndsakskiitmine maailma väärtussüsteemi peapeale. See pöörab kõik pahupidi.
Jeesuse kuningriik on äärmuslik kuningriik ja selle kodanikud on samuti radikaalsed. Ja selline on ka õndsakskiitmiste jahmatav sõnum, mäejutlus ja kogu Uus Testament.
„Õndsad on vaimus vaesed.“ See on üks radikaalsemaid lauseid, mida kunagi on öeldud. Kuid sellegipoolest on see Jeesuse Kristuse sõnumi alus.
Ja see sõnum on isiklikult mulle ning samuti sulle. Me peame tegema valiku maailma ja Jeesuse vahel – maailma väärtuste ja Jeesuse väärtuste vahel. Õndsakskiitmistega esitab Jeesus oma radikaalse kuningriigi kesksed põhimõtted.