Olin seda lugu varem kuulnud ja ma teadsin, kuidas see lõpeb, kuid ikkagi kütkestas see mind iga kord, kui mu isa seda jutluses rääkis. See lugu oli poisist, kes armastas ja imetles ühe raamatusarja peategelast. Ta oli ostnud äsja viimase köite ning mõistis, et see raamat oli väga teistsugune! Erinevalt eelmistest raamatutest sai tema kangelane seekord peksa ja tundus, et ta kaotab. Poiss ei jõudnud raamatus väga kaugele, kui ta enam ei suutnud kannatada ning suundus hinge kinni hoides viimase peatüki juurde. Värisevate kätega keeras ta viimase lehekülje ja luges viimase lõigu. Ja seal, jutustuse viimastes lausetes, sai ta teada, et hoolimata paljudest näilistest lüüasaamistest oli tema kangelane siiski võitja ja pahalane hävitati. Nüüd, kui ta lõppu teadis, oli ta rahulik ning jätkas raamatu lugemist kohast, kust see oli pooleli jäänud. Kuna tal oli seekord uus informatsioon, ütles poiss valju häälega iga kord, kui pahalane näis võitvat: „Kui ta teaks seda, mida mina tean. Kui ta ainult teaks!“
Jeesus rääkis meile loo lõpu ära. Ta on võitnud! Veelgi enam, Ta tõi eredalt esile kontrasti kahe reaalsuse vahel – Tema ja maailma vahel. Temas võib meil olla rahu, kuid maailmas on meil ahistust (salm 33). Pärast jüngritele eesootavast isiklikust ebaõnnestumisest rääkimist (salm 32) teatab Jeesus, et Temas võib neil rahu olla. Iga päev seisame silmitsi valikuga, kummale reaalsusele volitused anda: kas maailmale ja selle muredele, mis tulevad kindlalt, või armastusele ja sisemisele rahule, mille võime leida Jeesuses, kui keskendume Tema juba saavutatud võidule ristil. Nagu sissejuhatava loo puhul nägime, muudab asja kardinaalselt see, kui me teame, kuidas lugu lõpeb. Kui meil on tegemist haiguse, surma, kaotuse ja mitmesuguste probleemidega, meenutagem, et kurjus on võidetud vaenlane. Kui postitasin koos teatega isa surmast foto, kus isa käsi oli minu käes, lisasin väljendi, millest nüüd sai käesoleva pühendusraamatu pealkiri: „Jeesus võidab!“ Jeesuse võidukas armastus on meie usu alus!
Minu vastus:
In English