Kust Jeesuse lugu alustada? Selles on probleem. Muidugi võiksime alustada Tema sünniga Petlemmas, aga siis jääks suurem osa loost ära. Pealegi on Piibli kirjeldus Tema kolmekümne kolmest maapealsest aastast vaevu jäämäe tipp sellest eksistentsist, mis ulatub möödunud igavikust tulevasse igavikku. Seepärast algab käesolevas Kristuse elu käsitlevas pühendusraamatus Tema lugu enne lihakssaamist ja lõpeb Tema teenimistööga pärast ülestõusmist, mis ulatub lõputusse.
Meie Issandale vaatamise teekonnal on sel aastal teemalauluks Helen Lemmeli „Vaata Jeesuse peale“. Soovitan igapäevase pühendushetke osana laulda iga päev selle laulu refrääni:
„Vaata Jeesuse peale,
Ta silmi, mis armastus täis,
ja kõik maine korraga vaikseks jääb
Tema armus ja auhiilguses!“
Ma luban, et pärast 365 kordamist jäävad sulle sõnad pähe ja need tulevad sulle ülejäänud elu jooksul korduvalt meelde.
Vahepeal pöörame oma pilgu Jeesusele, keda kirjeldatakse ingli teadaandes karjastele Luuka 2:10, 11. Selle teksti kõige märkimisväärsem aspekt on ilmselt, et see viitab vastsündinud lapsele kui Issandale Kristusele.
See kirjeldus pidi Piibli esimestele lugejatele lausa vastu kargama. Kasutati ju kreekakeelset sõna Issand Jahve kohta, mis on Jumala nimi Vanas Testamendis. Järelikult väitis ingli teadaanne, et laps on jumalik. Hiljem leidsid paganatest lugejad sama sõnumi, sest paganlikus maailmas kasutati jumaluste nimetamiseks sageli sama mõistet.
Sõna Kristus väljendab samuti Jeesuse jumalikkust, sest see on kreekakeelne tõlge messiast, mis tähendab võitu. Kuigi võituks võib pidada kuningat või preestrid, ootasid juudid, et Jumal saadab õigel ajal selle võitu, kellegi, kes viib oma tahte ellu erilisel moel.
Ja veel millisel moel! Ingli kuulutatud suur rõõm oli, et Jeesusest saab kogu rahva Päästja. Rõõmustagem koos inglitega (salmid 13, 14)!
In English