Jordan oli Iisraeli rahva ja riigi jaoks kõige olulisem jõgi. Jõgi, mille pikkuseks on umbes 250 km, saab alguse Hermoni mäelt, läbib Galilea järve ja suubub lõpuks Surnumerre. Kindlasti oli Jordani jõel, mis Vana Testamendi aegadel oli üpris veerikas, oma majanduslik tähtsus. Siiski oli suurim tema sümboolne tähtsus Iisraeli idapiirina, sest suurem osa Iisraeli suguharudest leidis oma elupaiga Jordani jõe ja Vahemere vahel.
Jordaniga on seotud mitmed lood Piiblis.
Esimest korda mainitakse seda Aabrahami ja tema vennapoja Loti maade jagamise loos. Olles mõlemad suure loomakarja omanikud, ei mahtunud nad kodakondsete jagelemiste tõttu enam koos elama ning suuremeelne Aabraham palus Lotil esimesena valida, millist piirkonda ta oma elukohaks soovib, ning Lott valis Jordani piirkonna, sest see oli väga veerikas. See pidi olema loomade karjatamiseks kõige soodsam paik.
Vahest kõige tähelepanuväärsem Jordaniga seotud lugu on Egiptusest lahkunud ja seejärel 40 aastat kõnnumaadel laagris olnud Iisraeli rahva sisenemine tõotatud Kaananimaale. Moosese juhtimisel olid nad jõudnud Jordani lähedale ning kaks ja pool Iisraeli suguharu otsustasid juba seal paikseks jääda. Joosua pidi juhtima rahva Kaananimaale, et nad võiksid selle vastavalt Jumala tõotusele enda pärisosaks saada, aga teele jäi ette jõgi.
Jordani jõgi on kiire ja kärestikuline, üksikute kasutatavate koolmekohtadega. Selmet ületada Jordan mõne koolmekoha juures, mis oleks võtnud kaua aega, oli Jumala plaaniks kinnitada rahvale, et Tema on endiselt nende tõeline juht ja abimees. Kõige ees astusid preestrid, kes kandsid seaduselaegast kui Jumala ligiolu sümbolit ja kui nende jalad puudutasid vett, siis jäi Jordani vesi paisu taha seisma ning kogu Iisraeli rahvas sai takistusest läbi kuiva jalaga. Alles siis, kui kõik olid jõesängi läbinud, veevool taastus.
Hilisematest Jordaniga seotud lugudest on tähelepanuväärsemad prohvetite Eelija ja Eliisa Jordani ületamine sarnasel imelisel viisil, kui tegi seda Iisraeli rahvas. Eelija kuuega vastu vett löömine tekitas tunneli, mille kaudu sai taaskord kuiva jalaga Jordanist läbi minna.
Vaimulikus mõttes võiks Jordan olla takistus, mis satub uskliku teele ja takistab eesmärgini jõudmist. Ükskõik milline see takistus ka poleks, peame usaldama Jumalat, et Tema kõnnib meie ees ja Tema jaoks pole ületamatuid probleeme olemas. Iisraeli rahvas ei pidanud Jordanit ületama oma nõu ja tarkusega, vaid Jumala juhiseid järgides ja usalduses. Esimesed, kes Jordani juurde jõudsid, ei pidanud olema sõjamehed ega insenerid, vaid preestrid – nii peaks ka meie väljakutsete puhul esimene koht olema palves asjade Jumala ette toomine ja alles siis tegutsemine.
Armas Jumal, tänan Sind, et Sa juhid ja avad tee ka seal, kus näib olevat takistus. Aita mul usaldada Sinu juhtimist ja järgida Sind, sest üksnes Sina viid mind läbi kõigist raskustest.
Toomas Lukk