Ligi kolm kuud oleme kõndinud koos Jeesusega õndsakskiitmiste mäel. Oma jalutuskäigul oleme uurinud kristlase iseloomu, nagu seda on kirjeldatud õndsakskiitmistes Matteuse 5:3–12, ja kristlase mõju, nagu seda kirjeldatakse Matteuse 5:13–16.
Nüüd oleme jõudnud mäejutluse pikima osa juurde. Matteuse 5:17–48 tegeleb kristlase õigusega. Teatud mõttes on see teine vaade kristlikule iseloomule, ent nüüd käsitleb Jeesus seda teemat ettekavatsetult ühenduses Vana Testamendi ja juudi seadustega.
Salme 17–20 võib pidada üldiseks sissejuhatuseks Jeesuse seisukohtadele kristlase õiguse suhtes. Enne detailidesse laskumist paneb Ta paika mõned aluspõhimõtted. Ja põhimõtted, mis Ta nendes neljas salmis esitab, on Uues Testamendis ühed kõige olulisemad.
Jeesus esitab Matteuse 5:17–20 kaks peamist väidet. Esimene neist on, et kõik, mida Ta õpetab, on täielikult kooskõlas Vana Testamendiga. Ta ei hakka sellega mingil viisil vastuollu minema. Tema esimene väide on kirjas salmides 17 ja 18.
Jeesuse teine peamine väide käesolevas piiblitekstis on see, et kuigi Tema õpetus on Vana Testamendiga kooskõlas, on see üsna vastuolus enamiku kirjatundjate ja variseride õpetustega, mida elanikkond laialdaselt aktsepteeris. Selle teise väite leiame salmidest 19 ja 20.
Matteuse 5. peatüki järgnevad osad on kommentaar või laiendus salmidele 17–20. Punkt punkti haaval, kuue illustreeriva teema abil salmides 21–48 ütleb Jeesus meile, et Ta tunnustab Vana Testamendi seadust, kuid lükkab tagasi selle variserliku tõlgenduse. Selle käigus aitab Jeesus meil näha seaduses ja selle vaimses olemuses sügavamaid tähendusi.
Pärast seda, kui oleme tõeliselt mõistnud Jeesuse õpetusi Matteuse 5. peatüki teises pooles, ei saa meist keegi mitte kunagi vaadata käsule endisel moel. Kinnitage turvavööd! Jeesus on valmis korraldama meile põhjaliku ringkäigu Jumala käsu sügavuse ja olemuse mõistmisel.
In English