Kui võtta lühidalt kokku see, mis täna maailmas toimub, siis kindlasti meenuvad sulle esimeste asjade hulgas sellised märksõnad nagu Hiina, Tiibet, Olümpiamängud ja boikott.
Olümpiamängud peaksid edendama rahu ja inimõigusi. Ja kas mitte ei katkestatud muistses kreekas olümpiamängude ajaks isegi sõjategevus? Võib-olla ma mäletan valesti. Aga kui see nii oli... ja kui see toimiks kuidagi ka tänapäeval, siis oleks tegemist ühe tõsiseltvõetava katsega saavutada rahu maailmas; olümpiamängudel osalejad oleksid siis justkui rahutegijad ja boikoteerijad võiks liigitada tülitegijate kategooriasse.
Need mõtted meenutavad mulle ühte teksti Jeesuse Mäejutlusest: „Õndsad on rahutegijad, neid hüütakse Jumala lasteks“
Keda nimetab Jeesus rahutegijateks? Kas need on inimesed, kes teevad rahu inimese ja Jumala vahele või need, kes teevad rahu inimese ja inimese vahel? Loomulikult, mõlemad tõlgendused on võimalikud. Ja teatavasti polegi rahu inimeste vahel täielikult võimalik enne kui pole tehtud rahu Jumalaga. Inimesed on vastuolus oma Loojaga ja lõppkokkuvõttes vastuolus ka üksteisega.
Kuid mulle tundub, et rahutegemine, millest Jeesus rääkis, toimub rohkem inimese ja inimese vahel.
Paljud piibliuurijad ongi tõlkinud sõna ”rahutegijad” natuke erineval moel: Rahutegijad on need, ”kes teevad inimesi üksteisega sõpradeks”; või ”need, kes põhjustavad sõprust”; või ”need, kes aitavad inimestel rahus elada”; või ”need, kes peatavad vastaspoolte vaenutsemise”.
Millised versioonid sulle meeldivad? Mulle meeldivad eriti kaks esimest: ”need kes teevad inimesi üksteisega sõpradeks”; või täpsemini: ”need, kes põhjustavad sõprust”.
Ehk teisiti kõlakski õndsakskiitmine nõnda: ”Õndsad on need, kes loovad sõprust inimeste vahel.”
Seega rahutegija on sõprusetegija; sõprusetekitaja vastandiks aga vaenutekitaja.
Erinevus nende kahe poole vahel on selles, et sõprusetegija kasutab kõiki võimalusi, lepituse otsimiseks. Seevastu Tülitekitaja otsib võimalusi kättemaksuks.
Samas kui sõprusetegijal tuleb seista oma põhimõtete eest ja mitte lahustuda ühiskonnas, mille põhiväärtused on tihiti väga hajusad, otsib sõprusetegija alati võimalusi, kuidas jääda sõbraks.
Seega sõprusetegija kui Rahutegija on huvitatud ka teatud ja tolerantsusest. Ta teab, et igast olukorrast on olemas rohkem kui üks väljapääs.
Rahutegija teab, et lahendusi peaks olema alati rohkem kui üks või isegi kaks. Seal, kus on ainult kaks võimalikku varianti, elatakse mustvalges maailmas; kujundlikult: eksisteerivad ainult „mustad ja valged“ inimesed. Seal domineerivad negatiivsed eelarvamused, piiratud silmaringist tulenev kitsarinnalisus ning väga tihti põlgus, viha ja vaen.
Kuigi rahutegija jääb kindlaks oma vundamentaalsetele põhiväärtustele, ei ole ta fundamentalist. Rahutegija ei haara kunagi oma põhiväärtuste kaitseks vihkamist armastuse asemel; boikotti osavõtlikkuse asemel;
Piiblit lugedes võib märgata, et Jumal oli kord silmitsi sellise olukorraga – ma mõtlen situatsiooni, kus tundus, et tal on ainult kaks valikuvõimalust – see oli siis kui inimkond oli pattu langenud.
Ja tundus tõepoolest, et selles situatsioonis saab olla ainult kaks lahendust: kas lasta inimesel surra oma pattudesse või muuta Taevariigi valitsuse alused ja moraalsed standardid; kas karistada inimest surmaga või salata oma põhimõtted ja lubada ülekohtul jätkuda. Ühesõnaga: kas jääda resoluutseks või minna kompromissile.
Aga oh üllatust! Jumal leidis kolmanda võimaluse. Ta lahendas olukorra sellisel viisil, mida keegi ei osanud uneski näha – ja see lahendus on Jeesus Kristus; lahendus on ... Kolgata rist. Piibel ütleb, et see valik oli ootamatu. See, et Jumalal oli varuks kolmas võimalus, hämmastas kogu universumi.
Armas sõber! Seepärast ongi Kolgata rist Jumala tarkuse, imetluse ja ülistuse objektiks. Seda mõistes ja vaadeldes kummardavad kõik nii taevas kui maa peal. Jumalal on lahendus!; Jumal tegi võimalikuks sõpruse oma armastuse kaudu!
Selle jumaliku eeskuju kohaselt on igale probleemile rohkem kui kaks lahendust! Kuigi sa võib-olla ei näe neid lahendusi kohe ja tunned, et sul on nö „kitsas käes“, siis tea, et see, mis inimese jaoks võimatu, on Jumalal võimalik – sest Jumalal on tõepoolest kõik võimalik! Jumalal on alati vähemalt üks võimalus lisaks – ja antud juhul ma pean silmas võimalust sõpruseks!
Armas sõber! Tea, et armastus ei ebaõnnestu kunagi! Tea, et sümpaatia ja sõprus ei ebaõnnestu kunagi! Miks, küsid sa? Sest need lähtuvad Jumalast! Ja Jumal ei tee vigu; ei ebaõnnestu!
Üks luuletaja on seoses sõprusega kunagi öelnud:
Ma läksin välja, et leida sõpru ... aga ma ei leidnud ühtegi,
Ma läksin välja, et olla sõber ... ja ma leidsin sõpru kõikjal.
Soovin sulle Jumala rahu, Jumala sõprust ja Jumala armastust! Ja pea meeles, alati on olemas veel üks võimalus!
In English