Kümnise maksmise õnnistus

Kas sa oled kunagi tahtnud sõbrale midagi öelda, aga siis, kui sa temaga räägid, unustanud, mida sa ütlema hakkasid? Või oled sa toolilt tõusnud, mööda koridori kõndima hakanud ja siis mõelnud, mida sa teha plaanisid? Kui sa oled selline, nagu enamik meist, veab su mälu sind mõnikord alt selles, mis puudutab elu igapäevaseid toiminguid. Samas, mida arvata sellest, kui niisugune unustamine käib kaasas millegi olulisema, näiteks sinu vaimulike tegevuste või kirikus võetud kohustustega?

Aastal 2012–2013 korraldas Robert K. McIver, doktor Avondale’i kolledžis Austraalias, uuringu kümnise maksmise kohta neljas maailmajaos: Põhja-California liidus, Ühendriikides, Lõuna-Inglismaa liidus, Ühendkuningriigis, São Paulo liidus Brasiilias ja Kesk-Keenia liidus. See uuring toetub sarnasele uuringule, mis tehti 2006. aastal Lääne-Austraalia liidus Austraalias.

Uuringus osalesid koguduseliikmed, kellelt küsiti nende vaadete kohta kümnise maksmise osas, kaasa arvatud seda, kas nad tunnevad, et Piibel käsib selgelt anda 10% sissetulekust tagasi Issandale. Enam kui neli viiest osalejast (84,5%) vastas, et nende arvates on Piibel selles kindel. Koguduseliikmed kinnitasid ülekaalukalt kohustust maksta ustavalt kümnist.

Sama uuringu käigus selgus, et igas riigis, mida uuriti, maksis valdav enamus koguduseliikmeid enda sõnul 10% kümnist oma sissetulekutest.

Nende koguduseliikmete puhul, kes ei maksnud regulaarselt kümnist, oli paljudel juhtudel tegemist lihtsalt sellega, et nad unustasid kümnist maksta. Järgmine analüüsietapp näitas, et vanus ja unustamine on omavahel seotud – aga mitte „ma olen vanem ja unustan“ tähenduses. Tegelikult tundub see „unustamise“ komme vanusega vähenevat:

• 46% vastajaid vanuses 20–39 ütles, et unustavad mõnikord kümnist maksta;
• 32% vastajaid vanuses 40–59 ütles, et unustavad mõnikord kümnist maksta;
• 23% vastajaid vanuses 60 ja rohkem ütles, et unustavad mõnikord kümnist maksta.

Teised vastajad tunnistasid, et on kümnise maksmisest kõrvale hoidunud, sest neil ei ole hetkel kümnise maksmise harjumust. Üks näitaja, mis võib mõjutada tavaks kujunenud kümnise maksmist, on asjaolu, et mõnes maailma piirkonnas on koguduseliikmed siirdumas sularahata majanduskeskkonda, kus enamiku, kui mitte kõigi rahaülekannete jaoks kasutatakse krediit- ja deebetkaarte. See kehtib kõige rohkem nooremate koguduseliikmete kohta (eriti vanuserühmad 20–29 aastat, 30–39 aastat ja 40–49 aastat).

Mida räägib see meile kümnise maksmise suundumustest üldiselt? Kuigi enamik adventiste – vaatamata vanusele – pooldab kümnise maksmist, kalduvad noored koguduseliikmed olevat kümnise maksmises vähem ustavad. Need, kes hakkavad kümnist maksma juba noorena, jätkavad seda suurema tõenäosusega kogu elu jooksul!

Võta nüüd hetk aega, et mõelda sellele, kuidas sina kümnist maksad. Kas sa annad jätkuvalt Jumalale tagasi 10% oma sissetulekutest? Kui mitte, siis mis sind takistab? Kui sa näed kümnist pigem kui kohustust või viisi saada Jumalalt rohkem õnnistusi, ei pruugi see sinu jaoks esmajärguline olla. Samas, kui sa mõistad kümnist kui võimalust, kuidas Jumalale oma tänu väljendada, võib niisugune mõtteviis olla täpselt see, mida sa vajad, et turgutada oma mälu tagasiandmise osas.

Et rohkem teada saada, loe järgnevat raamatut, mis on kättesaadav veebilehe Amazon.com kaudu:

„Tithing Practices Among Seventh-day Adventists: A Study of Tithe Demographics and Motives in Australia, Brazil, England, Kenya and the United States“ [„Kümnise maksmise praktikad seitsmenda päeva adventistide hulgas: uuring kümnise maksmise demograafia ja motiivide kohta Austraalias, Brasiilias, Inglismaal, Keenias ja Ühendriikides“] (Cooranbong, NSW; Silver Spring MD: Avondale Academic Press/General Conference Office of Archives, Statistics and Research, 2016).