Soome: Tagasi kasvusuunale.

Mida teeb kogudusejuht, kui ta seisab silmitsi sekulariseerunud ja huvipuuduses inimestega, julguse ja illusioonideta liikmete ja depressioonis töölistega? Mis juhtub siis, kui see kogudus on osa Seitsmenda Päeva Adventistide ülemaailmsest kogudusest, kus kasv, optimism ja entusiasm on normiks?

Täpselt sellises seisus oli Atte Helminen, kui ta valiti aasta eest Soome Adventkoguduse juhiks. 58. peakonverentsil St. Louisis rääkis ta ANN-ile oma loo.

„Soome sarnaneb teistele Lääne-Euroopa riikidele. Siin on kõrge elustandard ning enamuse jaoks on elu lihtne. Kuid mitte kõik ei ole hea. Soome on sekulaarne maa. Inimesed on kaotanud huvi Jumala vastu ja kogudused on raskustes. Inimestel on küll vajadused, kuid need ei ole materiaalsed. Suurenenud individualism on purustanud perekonnasidemed ja endised tugikeskkonnad, kohalikud kogukonnad ja kirikud.

Kahjuks ei saa kogudus uues situatsioonis eriti hästi hakkama ega suuda vastata inimeste tõelistele vajadustele. Meie kogudused ei tea, mida teha ja kuidas suhtuda inimestesse enda ümber. Tegelikult ei oska me sageli isegi oma liikmete eest hoolitseda.

Üks põhjustest on see, et me kaotame igal aastal pastoreid ja meil ei ole võimalusi oma 5000 liikme eest hoolitseda. Suurem probleem on see, et me ei ole õpetanud oma liikmeid olema jüngrid ja juhid. Me võime võita uusi inimesi, teadmata, mida nendega peale hakata. Meie liikmed ja pastorid on masenduses, kuna nad ei näe edu, mis saab osaks adventkogudusele peaaegu kõikjal maailmas, kus tuhandeid inimesi tuleb Kristuse juurde.

Hea uudis on, et me oleme nüüdseks aru saanud, et meil on probleem – ning mitte ainult meil, vaid peaaegu kõigil kristlikel kirikutel Euroopas. Meie töölised ja liikmed mõistavad, et nad vajavad oma töös Jumala abi ja et on vaja suuremat vastuvõtlikkust Püha Vaimu juhtimisele. Me peame olema avatud kõigele ja valmis kohanema suurte muutustega.

Eelmisel aastal vastas adventkogudus Soomes sellele üleskutsele dramaatilisel moel – me vahetasime välja peaaegu kõik oma juhid! Nullist alustades mõtlesid uued juhid kõigele, mis oli varem tehtud, ning tulid välja uue, lihtsa strateegiaga, mille koondnimetus on Rakastaa Suomi Kristukselle (Armasta Soome Kristusele.) Me pühendasime kaks nädalat õppustele Pühast Vaimust – esimesel nädalal oli kohal 1500 inimest, teisel, sügavama uurimise nädalal läks õppimisega edasi 300 inimest. Me olime suurte muutuste tunnistajaiks – nii oma liikmete kui pastorite juures. Suurim neist oli see, et lõhe kahe inimese vahel vähenes, kui nad mõistsid, et nemad on samapalju töölised kui palgalised pastorid.

Kõik see juhtus vaid mõni nädal tagasi ning seetõttu oleme ikka veel oma töö esimeses faasis. Nüüd alustame väikeste gruppidega kõikjal Soomes ning julgustame iga liiget võitma Kristusele üks inimene. Tegelikult on see ka meie hüüdlause – Võida üks Kristusele. Me soovime, et igaüks leiaks sõbra, oleks sõber, kõnniks koos sõbraga ja siis juhiks selle sõbra Kristuse juurde.

Juhina pean olema eeskujuks ja seetõttu olen ka mina sellesse protsessi haaratud. Tegelikult näen ma seda, kuidas see idee minu elus toimib. Aastaid tagasi, kui olin just lõpetanud oma esimese aasta teoloogiaüliõpilasena, kohtusin lennukis ühe inimesega ja rääkisin talle Jumalast. Ma ei arva, et ma teeksin seda ka täna, kuid üllatuslikult võttis ta aasta pärast minuga ühendust. Tema elu oli sassis ja ta vajas sõpra – nii ma siis saatsin talle hunniku vaimulikke raamatuid. Pole eriline üllatus, et ma temast midagi enam ei kuulnud, vähemalt järgmise 15 aasta jooksul. Siis kohtusime juhuslikult taas. Ta oli nüüd edukas ärimees, kuid otsis ikka veel. Seekord tegin temaga lepingu – mina aitan teda tema otsingutes ja tema aitab mul välja töötada juhtimisstrateegia. Meist said head sõbrad ja aasta eest ta ristiti. Mõni aeg tagasi laulatasin tema abielu ja nüüd on ka tema naine koguduseliige.

Paljude koguduste ja kristlaste probleem on selles, et neil on ükskõik ning nad ei hooli. Kui me seaksime hooliva sõpruse oma eesmärgiks ja ülesandeks võita Kristusele kas või üks inimene, saab meie plaani saata ainult edu, isegi Soomes.”