RL 2005 tagasivaade

Hei jälle!

Nii.. ja nüüd siis järelkiri, et siis osad (laisad) inimesed teaksid, millest nad ilma jäid. (et Sa siis ikka järgmine kord tuleksid) Peab ikka ära mainima, et iga aasta läheb aina paremaks..... nii, et....

Laager algas esmaspäeval. Rahvast oli mõnusalt kohal ja jällenägemisrõõm oli suur. Pärast avamist, hümni laulmist ja lipu heiskamist algasid huvitavad õhupallimängud, kus said erinevad “auto-võistkonnad” osavust proovida. Ja siis... öörahu.. teisipäeval algas hommikuse äratuse ja võimlemisega. Siis ikka tavapäraselt hommikupalvus ja söök (naljakas, aga hommikupalvuse palve lõpp “Aamen” oli kui stardipauk, millega algas näljaste laste võidujooks söögimaja poole) siis Piiblitund (siiamaani olev kava oli igal hommikul sama, kuid siis algasid erinevad asjad).

Teisipäeval oli ka laagrimööbli ehitamine. Pärast pikka ehitamist ja vaeva nägemist tuli ikka lõunasöök ning pärast seda ehitama tagasi. Peaks ikka ära mainima, et kõik ehitajad olid tublid. Kohe oli näha, et hingega ollakse asja juures. Õhtud sisustasid erinevad kogudused, kus nende ülesandeks oli mingi Piibli jutustus tuua tänapäeva. Need olid äraütlemata vahvad.

Ja siis kolmapäev... orienteerumine... tihti võetakse seda kui kõige jubedamat asja laagri juures. Kuid seal on ikka midagi positiivset ka (saab ennast liigutada, loodust nautida... .) Igatahes rebimine kohtade pärast oli kõva. Ja neile, kellele see väga jube asi tundus, said kergendatult hingata, kui see läbi sai.

Nii, ja siis tuli neljapäev. Erinevad tegevused. Sai pauku kuulata/vaadata, hobusega ratsutada, puust asju nikerdada, sepatööd teha, punktimängust osa võtta, marssima õppida, kastide otsas ronida, Piiblit pähe õppida, sõlmi üle korrata, pannkooke süüa ja veel palju muud teha. Ja õhtu oli midagi huvitavat. Nimelt toimus öömäng. Algas kell 23.00 - erinevad punktid tuli läbi käia, vastata, end varjata.... väiksematele oli oma indiaanlaste mäng. Vahva oli!

Reede - Maastikumäng. Tuli külmas vees ujuda, sõlmi teha, riietest pikk kett teha, sibulat otsida, tuntuid laule erinevatel stiilidel ette kanda ja veel palju muud. Õhtul oli ilus hingamispäeva vastuvõtmine ning lõkke ääres istumine.

Laupäeval toimusid ikka Piiblitund ja jutlus, mille pidas Ivo Käsk (osa laagri varasemaid Piiblitunde pidas tema ka, kuid oli ka teisi tegijaid) siis toimus mõõgadrill, mille võitis järjekordselt Heldi Kulp Põltsamaalt. Hiljem oli ka marssimine. Tore oli näha, et võistluses osavõtjate arv suureneb. Ja ega see marssimine siis nii hull ka pole. Asi ongi oma keha täieliku valitsemise peale ja ma usun, et seda peaksid kõik rajaleidjad teha oskama. (Marssimise vanema vanusegrupi võitis artikli autor Madli Vahtramäe ja noorema vanusegrupi esikoht läks jagamisele Madis Ploompuu ja Anna-Maria Toome vahel. - Toim) Õhtul oli ilus laagri lõpetamine ja siis muidugi ka tänamine. Siinkohas ei saa ikka tänamata jätta Kaasenite perekonda, kokki, korraldajaid, jäätisemehele – Taavile, jutlustajale – Ivole, rajaleidjaid ise (et nad viitsisid ikka laagrisse tulla) ja muidugi ka erilised suured tänud Karinile, kes kõige selle toreda aja eest hoolitses. Otse loomulikult tuleb muidugi ütelda suur aitäh Taevasele Isale, kes meid hoidis, lubas meil kokku saada ja uusi sõpru leida ning ka ilusat ilma andis.

Mis siis oli terve selle teksti mõte??? Lihtsalt, et need inimesed, kes lihtsalt mõtlesid, et ma EI VIITSI tulla, järgmine kord ikka tuleksid. Laager oli lihtsalt fantastiline, kuid kui Sa oleksid ka tulnud, siis oleks asi veelgi mõnusam olnud. Nii, et... Sul on aega valmistuda terve aasta oma vaim ette, et siis ikka järgmine kord tulla ja sellest osa võtta. Ma ausalt ka soovitan!


Rajaleidjad