Mida tähendab Jumala tempel olla? -
Kas oled sa sellele mõelnud? ...
See tähendab Jumala riiki su sees –
Su mõtetes, tegudes, sõnades.
Ja seda, et kõigeks on saanud
Jeesus elus ja südames.
See tähendab armastust, rõõmu
ja rahu su ümber ja sees
ning et iga päev uue sõõmu
jood Jeesuse eluveest ...
Ja see vesi sind uuendab üha!
Sest Jeesuse tõotus ju on,
et sel päeval, kui koju viib pühad,
nad kõik Tema sarnased on!
See tähendab kindlust ja lootust
ka õhtusse kalduval teel.
Hirmu pole. On usaldav ootus.
Suurel hommikul täitub see!
Need luuleread siin on kirjutanud Aino Ormus, ustav Jumala teenija, kelle Issand kutsus puhkama 23. veebruaril. Ja kui ehk kõige nooremad välja arvata, siis pole meie kogudustes vist inimest, kes teda ei oleks teadnud või tundnud. Ustava Jumala lapsena lõi ta käed külge igal pool, kus suutis ja oskas.
Tallinna kogudus teadis teda aastakümneid väldanud piibliringi juhina ja sellest piibliringist võtsid osa peaaegu kõik need, kes kogudusega ühinesid ja sellele lisaks veel paljud, kes tänini ristimisvee äärde pole jõudnud. Oma armastuse tõttu Jumala Sõna vastu oli ta pea kogu oma kristlase elu vältel Tallinna koguduse hingamispäevakooli õpetaja ning aastaid ka hingamispäevakooli juht. Aastaid töötas ta ka Eesti Liidu piiblitöölisena.
Kirjalik piiblikursus, mis Eesti taasiseseisvumise järgsetel aastatel väga paljusid inimesi Jumala Sõna uurima ja Jumalat tundma juhatas, toimis aastaid samuti Aino Ormuse juhtimisel. Selle kursuse korraldamise oli Jumal temale eriliselt südamele pannud. Ja nii said materjalid tõlgitud, trükitud ja levitatud. Mäletan lugu rahaliste vahendite puudusest, mis ähvardas selle töö seisata ja Jumala imelisest palvevastusest. Just siis, kui siin olid vahendid lõppemas, pani Jumal südamele ühele eakale õele Soomes, kes otsis võimalust oma rahalisi vahendeid Jumala auks kasutada, anda need vahendid Eestis ettevalmistamisel olevate kirjaliku piiblikursuse materjalide väljaandmiseks. Ja töö läks Issanda väes edasi.
Eriline armastus oli Ainol ka raamatute vastu. Ta eestindas mitmeid raamatuid ning oli pikki aastaid Tallinna koguduses kirjanduse levitamise tööd juhtimas.
Tema armastus luule vastu pani tedagi oma mõtteid luulevormi seadma ning ta on väga mitmete meie koorilaulude sõnade autor või tõlkija. Sealjuures oli ta peaaegu oma elu lõpuni Tallinna koguduse laulukoori liige ja meie kogudusse sisse astudes võis teda alati näha laulukooris oma kohal altide hulgas vasakut kätt akna all.
Uskumatult paljud meist olid tema palvenimekirjas ning tema ei väsinud meie pärast palvetamast. Üsna oma elu lõpul haiglas olles kuulutas tema sealgi oma Issandast, keda ta südamest armastas ning pani meilegi südamele, et me ikka palvetaksime tema palatikaaslase pärast, kes ka hakkas Jumalale avanema. Oma viimases elukohas Rakvere pansionaadis Kuldne Sügis oli tema südamel ka sealsete inimeste pärast palvetada ja neile Jumalast rääkida. Seda ülesannet täites möödusid tema Jumalaga koos elatud aastad. Milline saab olema tema rõõm sellel suurel hommikul, mil Jeesus kutsub oma rahva haudadest välja ning nad kõik - ka meie armas Aino - võivad vaadata oma Lunastaja armastavatesse silmadesse ning näha Tema kätes naelaarme, mis löödi Talle kord ristil meie pattude pärast! Milline rõõm saab see olema, sest Aino näeb seal paljusid neist, kelle pärast ta on palveid üles saatnud ning kes on temast siia murelikku maailma maha jäänud.
Kohtumiseni ülestõusmise hommikul!
In English