Trans-Euroopa divisjoni juhid ühinevad, et teha misjonitööd. Vaata nende arutelusid õhtusöögilauas või komisjonis nende aastalõpu koosolekutel Bečićis Montenegros ja sa näed toimumas positiivset ideede vahetamist. Koos otsivad nad positiivseid viise, kuidas jagada adventsõnumit erinevate kultuuride seas, kus leidub nii äärmiselt ilmalikke kui ka õigeusklikke, katoliiklikke ja valdavalt islamistlikke kogukondi.
Sellest kontekstist lähtudes püüavad koguduseliikmed luua suhteid oma kogukonnas ja üksteisega. Sellise mitmekülgsuse tõttu töötavad nad erinevates riikides täiesti erinevatel viisidel.
Kultuuride paljusus ei mõjuta mitte ainult misjonitööd, vaid ka seda, kuidas kogudust juhitakse ja kuidas kogudus tegutseb. See selgus TEDi aastalõpu koosolekute arutelude käigus, mis keskendusid dokumendile ’Ühtsus misjonitöös: koguduse ühtlustamise viisid’, mille võttis hiljuti vastu seitsmenda päeva adventistide ülemaailmse koguduse iga-aastane nõukogu 11. oktoobril 2016.
Nõupidamistel presidentide nõukoguga ja suurema täitevkomiteega märkis Raafat Kamal, TEDi president, et TEDis on positiivne meelsus ning soov olla ja jääda ülemaailmse koguduse osaks ja nad rõõmustavad ühtsuses, mis kogudusel on koos Jeesuses. Euroopas on siiski spetsiifilised probleemid ja olukorrad, mis nõuavad suuremalt adventringkonnalt mõistvat suhtumist.
Debati käigus esitleti mitmeid ilmseid probleeme. Esimene oli see, et kuigi dokument on valminud heade kavatsustega, on seda võimalik valesti tõlgendada. „Dokumendi nimi on ’Ühtsus misjonitöös’. Ma ei tea ühtegi teist dokumenti, mille nimi on põhjustanud sellist lõhenemist,“ väitis Reidar Kvinge, Norra Uniooni president. Kuna tema enda riigis on tõsised probleemid võrdõiguslikkust puudutava seadusandlusega, on tema meeskond otsinud lahendust, mis annaks tööhõivega seotud valdkondades soolise võrdõiguslikkuse, mis rahuldaks valitsuse ettekirjutusi, kuid sobiks samas ka koguduse tööeeskirjade meelsusega.
Taani koguduse president Thomas Müller nõustub, kuid leiab, et tema liikmeskond tunneb suuremat muret eetiliste ja südametunnistusega seotud küsimuste pärast kui selle pärast, et nad ei ole kooskõlas Taani tööhõive seadustega. Ta väitis, et „see vajab avatud arutelu ja mõningast kohanemisvõimet.“
Nii Kvinge kui ka Müller rõhutavad, et see ei ole dokument ise, vaid probleemid selle ümber, põhiliselt teenimistööd tegevate ja koguduse juhtkonnas olevate naiste tööload, mis põhjustavad nende piirkonnas raskusi. Neil on probleeme sellega, kuidas tulla toime mitte ainult võrdõiguslikkust puudutava seadusandlusega, vaid ka oma noorukite ja noorte täiskasvanute kultuuriliste ootustega, kus normiks on sooline võrdõiguslikkus. Nemad näevad seda kui õigluse küsimust, mitte kui teoloogilist küsimust.
Frieda Souhuwat-Tomasoa, lihtliige Hollandist, kutsus üles näitama suuremat mõistmist ja osavõtlikkust. Nii nagu Euroopa koguduseliikmed peegeldavad adventmaailmas leiduvate mõtete mitmekesisust, nõustub ta Mülleriga, et me peame õppima elama arvamuste paljususes. „Kas me suudame leida kolmanda viisi? Me peame kuulama. Me peame nõu pidama ja me peame uuesti kokku tulema.“
Ajalugu võib anda meile selles osas sünge õppetunni. Robert Csizmadia, Ungari Uniooni täitevsekretär jutustas, kuidas Ungari kogudus lõhenes nelikümmend aastat tagasi, sest tema sõnul „mõlemal poolel oli õigus“. Lõpptulemusena arutelud takerdusid ja kadus usaldus. Ta palus, „Vennad, ma nõustun, et see ei ole ordinatsiooni küsimus. See on midagi enamat. Kuidas me kuulame üksteist, kui meil mõlemal on õigus? Meil ei ole 40 aastat aega!“
Hilde Huru, lihtliige Norra Unioonist, nõustus sellega. Tema näeb seda mitte ainult võrdõiguslikkuse küsimusena, vaid ka südametunnistuse küsimusena. Ta tunnistas, et koos paljude oma kaasliikmetega on tal raskusi sellega, mida ta nimetab ebajärjekindluseks koguduse tööeeskirjades, mis lubab naisi ordineerida vanemateks ja diakoniteks, kuid palgaliste pastorite puhul keelab selle privileegi. Ta kinnitas, et ta on oodanud, lootnud ja on olnud 15 aastat ülimalt kannatlik, lootes, et see ebajärjekindlus eemaldatakse. Osundades Joeli 3:1 prohvetikuulutust, et „teie pojad ja tütred hakkavad ennustama“, ütles ta: „Ma olen olnud ühtsuse nimel kannatlik. Ma ei saa seda enam kauem teha. Me ei saa jääda ühtseks, kui me ei luba mitmekülgsust.“
Pastor Kamali jaoks on oluline kuulamine, hõlmates kuulamist ja palvepõhimõtteid, mis on kokku võetud ühtsuse dokumendis. See ei peaks toimuma ainult arutelu ajal, vaid see peaks olema ka osa teekonnast lahenduse leidmisel.
Djordje Trajkovski, Kagu-Euroopa Uniooni president, esindab ühte traditsioonilisemat uniooni TEDis. Leebe loomuga ja tasase mehena avaldas ta arvamust, et kuigi järeleandlikkuse küsimused, sealhulgas sooline võrdõiguslikkus, võivad olla mõnes Euroopa piirkonnas olulisemad kui teises, peame me juhtidena jääma ühisele arvamusele. „Me peame üksteist austama,“ ütles ta, väljendades samal ajal lootust, et sellest ei saa järgmise nelja aasta vältel kõikehõlmav probleem.
Müller utsitas ülemaailmse koguduse juhtkonda olema positiivset lahendust leida püüdes rohkem ennetavad. „Me tahame olla selles koos,“ ütles ta. „Me tahame ühtsust. Me peaksime liikuma lahenduste suunas.“
Üks lahendustest, mida jälle vaadatakse on Apostlite tegude 15. peatükis – Jeruusalemma nõupidamine. See peatükk toodi esile eelmistel TEDi nõupidamistel ühtsuse osas. Soov oleks leida samasugune võit:võit lahendus kahele grupile, kellel mõlemal on „õigus.“ Piibli näitel lõpuks juudikristlased jätkasid ümberlõikamist ning paganatel oli lubatud erineda. Püha Vaimuga said täidetud aga kõik.
Soovitusi edasi minekuks andis Göran Hansen, Rootsi Unioni president. Ta soovitas juhtidel töötada edasi positiivse lahenduse suunas ning esitleda seda uuesti täitevkomitee koosolekul veebruaris 2017. Ta arvas, et see annab aega rohkem arutamiseks, teineteise kuulamiseks, ekspertidega konsulteerimiseks ning aitab TEDil jõuda üksmeelele. Ettepanek leidis suure heakskiidu.
Wim Altink, Hollandi Unioni president, lisas, et veebruari kohtumiseks ette valmistades peaksid TEDi juhid ja täitevkomitee esitama hästi läbimõeldud ja põhjendatud vastuse „Ühtsuse dokumendile.“ Siis on lootust, et arutelu on edukas ja saab üksmeelselt vastu võetud.
Vestlust kokku võttes tänas Kamal nõukogu liikmeid positiivse ja ülesehitava meelsuse eest. „Sellises meelsuses peaksime me edasi liikuma,“ ütles ta, „Me ei tohi liialt kiirustada. Tuleb säilitada rahulik meel. Siis saab olukorda edasi lahendada väärikal viisil.“
Kamal kinnitab: „Me ei ignoreeri aastakoosolekul otsustatut. On vaja ette võtta positiivseid samme selle suunas. Meil tuleb leida ülesehitav lahendus.“
Oli selge, et ruumis viibib inimesi, kes ei tunne ennast hästi. Oli teada, et ülemaailmse kiriku president Ted Wilson rõhutab, et eelmise aasta otsus mitte lubada divisjonidel otsustada naiste ordineerimist ei ole muutnud kehtivaid eeskirju. Siiski pärast seda otsust inimesed tunnevad, et naissoost pastorid, juhid ja kogudusevanemad on olnud raskustes. Osad, eriti nooremad inimesed, on kaotanud lootuse kirikusse, mis ei räägi neile mõistetavas keeles. Neil on vaja kuskile kuuluda, aga ebavõrdsus tekitab rahulolematust.
Kamal rõhutas veelkord, et TEDi juhtkond toetab ja usub naiste teenimise vajalikust kogudusetöös või juhtkonnas. „Me oleme välja öelnud oma seisukoha pärast selliseid otsuseid,“ ütles Kamal, viidates nii TEDi seisukohale pärast San Antonio peakoosolekut kui aastakoosolekut, kus võeti vastu ühtsuse dokument. „Me oleme osa ülemaailmsest kirikust, aga kõik peavad mõistma probleemi meie kultuurikontekstis. Me oleme olnud avatud, andes naistele võimaluse teenida nii kogudustes kui juhtkonnas. Meil on vaja leida tee, kuidas divisjon oleks võimeline töötama ühtselt järgides maailmakiriku eeskirju.
Arutelud ja konsultatsioonid leiavad aset üle divisjoni põhinedes „Ühtsus misjonitöös“ dokumendil. Järgmise aasta alguses toimub täitevkomitee istung, kus leitakse lõplik lahendus hetkeolukorrale.
In English