Pühapäeva, 18. septembri hommikul kogunes liidu nõukogu kahepäevasele visioonikoosolekule Simisalu loodusmajja kiviviske kaugusel Vargamäe talukompleksist. Tegemist oli tavapärasest pikema ja intensiivsema koosolekuga, mille esmaseks eesmärgiks oli kujundada liidu visiooni ning tegevusplaani käesolevaks tööperioodiks ehk aastateks 2016 ̶ 2019. Liidu tegevusplaani mudeliks ja eeskujuks sai võetud ülemaailmse adventkoguduse arengukava. Lisaks meie koguduse eesmärgi ja identiteedi sõnastamisele kirjeldab see ka peamiseid murekohti ning viise, kuidas neis valdkondades edasi töötada ja neid probleemkohti lahendada. Üleilmne kirik lähtus töökava väljatöötamisel ulatulikust uuringust koguduseliikmete hulgas. Sama ülesehitusega uuring on läbi viimisel ka Eesti adventkoguduse liikmete hulgas. Liidu nõukogu eesmärgiks on leida üles ja sõnastada Eesti adventkoguduse konteksti sobituv tegevuskava. Meie tegevuskava peab arvestama siinsete vajaduste, probleemkohtade ja võimalustega. Poolteisepäevase tiheda mõttetöö eesmärgiks oli jõuda tegevuskava esmase toorikuni. Järgmisena arutavad tegevuskava üle liidu töötajad laiemas ringis oma igakuisel koosolekul. Nagu üleilmseski tegevuskavas, vaadeldi koguduse tööd kolmeks valdkonnaks jagatuna: koguduseliikmete isiklik vaimulik kasv, kogudusesisene töö ning väljapoole suunatud misjonitegevus.
Liidu esimees Ivo Käsk meenutab konkreetse visiooni olulisust. „Visioon loob pildi soovitud tulevikust. Meil Eesti adventkoguduses ei ole vaja välja mõelda ülesannet, milleks üleilmne adventliikumine olemas on. Meil on aga vaja leida viis, kuidas seda ülesannet täita Eestis. Meil on vaja kokku leppida ühine tegevuskava. See aitab meil keskenduda ja kasutada oma väikest jõudu parimal viisil. Pauluse missioon Jumalalt oli kuulutada Kristusest paganatele. Ta keskendus selles suures ülesandes omakorda neile piirkondadele, kuhu sõnum Kristusest ei olnud veel jõudnud. Ta ütles: „…ma olen endale pidanud auasjaks mitte kuulutada evangeeliumi seal, kus Kristust juba on nimetatud, et ma ei ehitaks teiste poolt pandud alusele…“ (Roomlastele 15:20). Meil on ülemaailmse kiriku üldine missioon. Siis on meil meie Eesti kontekst. Ja veel konkreetsemalt aastad 2016-2019. Mis on see, millele koos keskenduda just nüüd?“
Nõukogu liige Mervi Kalmus kommenteeris tööprotsessi: „Tegevuskava teraviku leidmine on nagu pliiatsi teritamine. Te mõtlete ja arutate läbi terve hulga teemasid ja küsimusi, aga osa tuleb neist kõrvale panna selleks, et fookus saaks võimalikult terav ja selge. See protsess ei ole praeguseks veel lõppenud, aga ma loodan, et kui see on valmis, siis on see selge ja kõnetab kõiki meie koguduse liikmeid.”
Esmaspäeval, 19. septembril tegeles nõukogu ka oma tavapäraste ülesannete täitmisega, ehk jooksvate ja igakuiste teemade üle arutlemise ning otsuste vastuvõtmisega.
Tallinna mõjukeskuse projekt on oma ettevalmistavas faasis jõudnud nii kaugele, et liidu nõukogu kiitis heaks otsuse luua sihtasutuse, mis tegeleks mõjukeskuse igapäevase tegevuse koordineerimise ja juhtimisega. Loodav sihtasutus sai nimeks Kristlik Pere- ja Tervisekeskus, aadressiga Tondi 26, Tallinn. Ühtlasi kinnitas liidu nõukogu sihtasutuse põhikirja.
Pastoraalse töökorralduse osas otsustas nõukogu määrata Mairo Tutki tööle Tartu adventkoguduse juurde. Mairo hakkab alates 1. oktoobrist lisaks liidu noortetöö juhtimisele täitma Tartus abipastori ülesandeid. Soovime Mairole õnnistusi ja edu tema uues tööpaigas. Priit Keel, kes seni on Kuressaare kogudust aidanud misjonärina, saab nõukogu otsusel alates 1. oktoobrist sealse koguduse piiblitööliseks. Priidu mentoriks on Pärnu koguduse pastor ja liidu pastorite ühenduse sekretär Andres Ploompuu. Soovime ka Priidule uute tööülesannete täitmisel rikkalikke Jumala õnnistusi.
Lisaks neile teemadele oli tarvis tegeleda ka finantse puudutavate küsimustega. Liidu nõukogu eraldas ehitusfondist Kuressaare kogudusemaja välitööde teostamiseks 2380 eurot. Kuressaare maja on liidu jaoks ehituse vallas prioriteediks. Lisaks eraldas nõukogu Türi kogudusele uue ahjuga seotud tööde lõpetamiseks 800 eurot. Viimase päevakorrapunktina tegeles nõukogu sellega, et eraldas rajaleidjate osakonnale rajaleidjate vahendite soetamiseks 4000 eurot. See summa on vajalik selleks, et muuta rajaleidjate vormiriietuse süsteemi. Tulevikus on rajaleidjate osakonnal umbes 200 vormisärgist koosnev ladu, kust laenutatakse lastele särke. Nii ei pea kasvavad lapsed endale ostma vormisärki, mis varem või hiljem väikeseks jääb, vaid nad saavad vastavalt vajadusele ja kasvukiirusele endale rajaleidjate osakonnast uue särgi laenuks.
Järgmine liidu nõukogu koosolek toimub taas Tallinnas, sedakorda 19. oktoobril.
In English