Aastakoosolekul sedastati, et adventistlik haridus võiks olla koguduse põhitõde nr 29.
Seitsmenda Päeva Adventistide koguduse juhid sedastavad, et adventistlik haridus on võtmeelement koguduse missioonis – jagada evangeeliumisõnumit – ning teevad üleilmse koguduse aastakoosolekul ettepaneku lülitada hariduse uskumus 29. põhitõena koguduse põhitõdede nimekirja.
See soovituslik lisandus olemasolevale 28 põhitõele, mis kirjeldaks adventistliku hariduse piibellikku alust, on üks päevakorrapunktidest, mille üle aastakoosoleku raames peetaval LEAD-konverentsi arutletakse.
„Meil ei ole haridusega seotud uskumust,” ütles üleilmse koguduse asepresident Ella Simmons, kui andis kolmapäeva hommikul vastavast ettepanekust kogudusejuhtidele teada. „See on [adventistlikus missioonis] kesksel kohal, kuid meil ei ole seda.”
Peakonverentsi juhid soovivad visandada uue põhitõe mustandi ning esitada selle ja teised haridusalased plaanid aastakoosolekule hääletamiseks, ütles üleilmse koguduse haridusosakonna juht Lisa Beardsley-Hardy. Pärast seda peaks põhitõe teksti heaks kiitma 2020. aasta peakonverentsi töökoosolek.
Põhitõdede muutmine ei ole lihtne. Järjekorras 27. põhitõe tekst visandati esimest korda 1980. aastal. Kui 2005. aastal lisati nimekirja 28. põhitõde (kasvamine Kristuses), hääletasid peakonverentsi töökoosoleku saadikud selle poolt, et igasuguste muudatuste jõudmiseks peakonverentsi töökoosolekule peaks põhitõe-teemaline arutelu koguduse kõigil tasandeil kestma vähemalt kaks aastat. Eelmisel töökoosolekul 2015. aastal kiideti heaks koguduse ajaloo esimene põhitõdede keeleline kaasajastamine.
Adventkoguduse juhid soovivad rõhutada hariduse olulist rolli koguduse misjonitöö täitmisel.
„Seitsmenda päeva adventistide haridusasutused rajati eesmärgiga päästa noori hingi ja anda neile võimalus osaleda koguduse missioonis,” ütles Ted N. C. Wilson oma avakõnes.
Wilson pidas 25minutilise kõne, milles ta sõnas, et jätkab selle teema käsitlemist ka LEAD-konverentsil, mis algab 7. oktoobril. Wilson innustas koole ja haridustöölisi hoidma kõrgel adventkoguduse väärtusi ning hoiatas, et on neid, kes „kalduvad eemale piibellikust mudelist ja prohvetluse vaimust”.
Wilson pöördus nõukogude liikmete, unioonide ja divisjonide presidentide ning teiste poole üleskutsega järgida Jumala plaani, öeldes, et just nemad vastutavad selle eest, et haridusasutused püsiksid õigel kursil.
LEAD-konverentsi lõpus pöördutakse saadikute poole anda peakonverentsi haridusosakonnale volitus koostöös koguduse divisjonidega arendada välja toetav mõttesüsteem ja plaan adventhariduse jaoks. Plaan, mida saadikutele esitletakse, kutsub üles
· paika panema mõõdetavaid eesmärke, kuidas rajada järgmise viie aasta jooksul uusi lasteaedasid ja eel- ning algkoole;
· paika panema mõõdetavaid tulemusi, mis tõstaksid akadeemilise hariduse kõrget kvaliteeti;
· paika panema selgesõnalisi õppekavapoliitikaid ja indikaatoreid, mille järgi koolid saaksid kanda hoolt õpilaste suhtumise eest kaasatuses koguduse tegevustesse ja arendada välja laias valikus misjonitöö oskusi;
· ühinema Piibliuuringute Instituudi (Biblical Research Institute) ja Geoteaduste Instituudi (Geoscience Research Institute) ressurssidega, mis on esindatud adventkoguduse koolide, kolledžite ja ülikoolide akrediteerimisühingus (Accrediting Association of Seventh-day Adventist Schools, Colleges, and Universities, AAA) ning mis nõuab selgelt, et kõik akrediteeritud koolid kaitseksid ja õpetaksid koguduse põhitõdede järgi, nagu need on vastu võetud peakonverentsi töökoosolekul;
· välja töötama poliitikaid ning kriteeriume, mis määratleksid adventhariduse uue kvaliteedi kui kõrge õppekvaliteediga hariduse (High Impact Schools, HIS – Ameerika Ühendriikides kõrge õppekvaliteediga kooli märk);
· defineerima ja arendama hariduse alternatiivseid mudeleid, nagu kodukool, avatud loengusarjad, pastoriklassid, online-kursused, mille kaudu adventistlikust haridusest saaks osa rohkem inimesi;
· sõnastama adventistliku hariduse peamõtteid kõigil tasanditel ning tagama nende kooskõla AAA ja HISi kriteeriumidega ulatuses, mis ületab lävepakunõudmised ning
· töötama välja 29. põhitõde, mis kirjeldab seitsmenda päeva adventistide hariduse piibellikku alust.
Ettepanek töötada välja 29. põhitõde leidis Põhja-Ameerika divisjoni presidendi Daniel R. Jacksoni toetuse. „Kui meie kogudusel saab kunagi olema 29. põhitõde, siis peab see olema adventistlik-kristlik haridus,” ütles Jackson kolmapäeval.
Kolmapäevasel koosolekul pöörduti korduvalt Ellen White’i kirjutiste poole, et rõhutada adventistliku hariduse olulisust. Üks lause, mida osundati, on kirjas tema raamatus „Haridus”, lk 30: „Kõrgeimas mõttes on haridus- ja lunastustöö üks ja sama.”
Beardsley-Hardy ütles, et adventhariduses on praegu rasked ajad, üks probleeme on adventistidest õpetajate arvu vähenemine adventkoolides. „Me palkame tõusvas joones adventkoolidesse õpetajateks mitteadventiste,” ütles ta. „Kuidas me saavutame oma eesmärke, kui meie õpetajad on teisest usust või ei ole üldse usklikud?”
Enam kui 100 000 õpetajast on mitteadventistid umbes 29%, nende sekka on arvatud 52 000 algkooli- ja 37 000 põhikooliõpetajat, 600 koolitajat ja 13 500 õppejõudu. Kogudusel on üle 8200 kooli, neist 6000 algkooli, 2336 põhikooli, 54 kutsekooli ja 114 ülikooli/kolledžit.
Beardsley-Hardy sõnul on teine areng see, et adventkoolides kasvab ka mitteadventistidest õpilaste arv.
„See on suurepärane võimalus teha misjonitööd, kuna enamus meie õpilastest ei ole adventistist,” ütles ta ja esitas kohe ka küsimuse: „Kuidas saab seda eesmärki täita, kui õpetajad ei ole adventistid?”
Üle poole kahest miljonist adventkoolide õpilastest ei ole adventistid. Adventkoolides õpib 1,2 miljonit algkooliõpilast, 600 000 põhikooliõpilast, 8000 kutseõpilast ning 140 000 tudengit.
Teine väljakutse on see, et üle poole adventistidest, 52,58% koguduse 19-miljonilisest liikmeskonnast on saanud oma hariduse väljaspool adventhariduse süsteemi. 47,42% liikmeist on saanud adventharidust mingil määral. Suur enamus adventkoguduse pastoreid on adventkoolis käinud vähem kui kaheksa aastat ja 8% pastoritest ei ole mingit adventistlikku haridust.
Beardsley-Hardy ühendas omavahel tugeva joonega koolid ja koguduse liikmeskonna. Ajalooliselt on adventkoguduse liikmeskond olnud tugevam paikades, kus on adventkoolid.
„Aeg on näidanud, et haridus on alus, millelt kasvab koguduse liikmeskond ja millelt kasvav liikmeskond on tugev,” ütles ta. „See annab meile juhiseid tuleviku osas. Kui me soovime tugevat kogudust, alustagem haridusest.”
Adventistist õpetlane ja raamatute autor George R. Knight läks veel kaugemale, öeldes, et ta on oma uurimuse käigus jõudnud selge ühenduseni adventhariduse ja koguduse missiooni vahel levitada evangeeliumi. Knight peab ettekande LEAD-konverentsil, ent andis avakoosolekul aimu, millest ta rääkima hakkab. Ta sõnas, et adventpioneerid ei pööranud tähelepanu haridusele ega misjonile. Aga kui adventkoolide arv hakkas 1880. aastate keskpaigast, mil ei olnud ühtegi adventkooli, kasvama, jõudes 1900. aastaks 245 koolini, kasvas oluliselt huvi ka misjonitöö vastu.
„Adventmisjoni laienemine käib käsikäes adventharidusega,” ütles Knight. Misjonitöö on meie koguduse olemasolu peapõhjus, lisas ta. „Haridus on adventismi levikul maailmas peamine. See ei ole valiku küsimus. See on eluliselt oluline. See on koguduse missiooni kõige olulisem tahk – see kasvab välja minevikust ning sirutub tulevikku kuni Jeesuse teise tulekuni.”
In English