Tartlaste suvi lõppes Tuulemäel

Kui keegi kogemata kombel kuuenda septembri hilisõhtul Saadjärvelt õigesse suunda sattus vaatama, võis vaatepilt tema jaoks üpris veider tunduda. Tuulemäe majaümbrus oli puha valgust täis – suurel hulgal väikesi küünlaid rippus puuokstelt alla või kaunistas madalaid kivimüüre, tõrvikud valgustasid enamkäidavat ala ning siin ja seal oli üles seatud lõkkeid, et sooja ja valgust pakkuda. Puudealune oli inimesi täis. Valdavalt rõõmsaid. Sauna ukse ees ja köögis küpsetati pannkooke, mehed hoolitsesid soolase eest…
See oli Tartu noorte suvelõpupidu. Eks ikka selleks, et suvi rõõmsalt ära saata, väljasolemise hooajale särav punkt panna – muidu vajub kogu õuetegevus niisama omaette ja nukralt ära. Niisiis tuldi kokku, söödi, joodi, aeti juttu ja oldi rõõmsad. Alustati muidugi laulude ja väikese sõnavõtuga, saadeti välja rahupäev ja asuti töisemate toimetuste juurde. Kes hoolitses pannkookide eest, kes kihutas küünalde ja tõrvikutega majaümbrust kaunistama ja kes niisama nautis ilusat olemist … Kogu tegevuse ja jutuajamise taustaks kuulasime head muusikat, lisaks lasti majaseinale tõmmatud ekraanile reklaam Rajaleidjate suvelaagri videost ning armas lugu hobusest... Paremat ilma ürituse korraldamiseks poleks tahta osanudki – tänu Jumalale ei olnud vihmapilvedest mingit märki ja külm hoidis tagasi.
Tegelikult polnud see esimene kord suve sellisel viisil lõpetada. Juba eelmisel sügisel tulime kokku ja nautisime olemist. Nähtavasti tuleme ka järgmisel korral. Mõte ise on pärit meie ansambli kogemustest soomerootslastel külaskäigult – tookord vaatasime kogu kremplit, suu ammuli, pealt ja ainult ohkasime. Tagasiteel otsustasime, et midagi sellist tuleb ka kodus korraldada – kuidagi peab ju enda jaoks selle kurva ärasaatmise vähemalt talutavaks, kui mitte rõõmsaks tegema… Aitäh kõigile, kes vaeva nägid, ja kindlasti eriti Taevaisale, kes sellel kõigel lasi sündida ja korda minna…