17. juuli õhtul kõlasid Kuuri talu järvekese kaldal jälle laulud usust, lootusest, armastusest, rahust ja rõõmust, valgusest, värvidest, vikerkaarest, ja seda juba kaheksateistkümnendat korda.
Kuigi päike peitis end vihmaste pilvede taha, ei rikkunud see esinejate ega kuulajate meeleolu. Kes oli kohale tulnud, ei kahetsenud. Väikeste tüdrukute viiulimäng, ansamblilood, meeste- ja ühendkoori laulud võeti soojalt vastu. Tänu Jumala ligiolekule tundus, et taevas on maale väga lähedal.
Mervi sõnavõtu juhtmõte oli Johannese evangeeliumi 3:3: "Jeesus ütles talle: Tõesti, tõesti, ma üttlen sulle, kes ei sünni ülalt, ei või näha Jumala riiki."
Ta avas selle teksti sõnumi kõigile arusaadava näitega igapäevasest elust. Kui vastsündinud beebi tuleb ilmale, avaneb tema ees täiesti uus avar maailm paljude võimalustega, ta hakkab nägema ja kuulma üha uusi pilte ja helisid, tundma armastust, millega vanemad teda ümbritsevad. Sama toimub inimesega, kes kohtub Jumalaga ja võtab vastu Tema kutse, saab Temaga sõbraks. Koos armastava Jumalaga avaneb täiesti uus elu, uued eesmärgid, võimalused ja lootus igavesele elule. Iga inimene, kes soovib sellist muutust oma ellu, saab seda paluda ja usus vastu võtta.
In English