Taani: Kopenhaagenis asuv kohvikkirik on paljudele justkui uueks koduks

Nad istuvad ümber väikeste laudade, joovad kuumi jooke ning teenivad Jumalat. Seda kohta kutsutakse kohvikkirikuks (Café Church) – lõõgastava atmosfääriga koht, kus tuuakse Jumalale kiitust.

Sinna tulijate taust on väga erinev – enamus neist ei ole SPA Koguduse liikmed, teised pole ühegi koguduse liikmed ning osa pole kunagi oma jalga kirikusse tõstnud.

Kopenhaageni kohvikkirik alustas oma tegevust 1998-dal aastal, mis kasvas välja noorte koguduse-rajamise kampaaniast. Bettina Wiik ja Frank Rechter, koguduse pastorid, teavad, et kohvikud on noorte populaarsed kogunemiskohad ning sellest tuli neil ka idee ühendada kohviku hubane keskkond teenistuse atmosfääriga.

Kohvikkirikut tutvustatakse inimestele nn Café ööde käigus, mis on sobiv aeg üksteisega jutustamiseks ning erinevate bändide muusika kuulamiseks. “Nad küsivad küsimusi ning ütlevad: “Kas see on teie kirik? Ma tahan ka sellega tutvuda,” kommenteerib Wiik.

Jutluste ajal puudutatakse mitmeid teemasid. Koguduse pastorid tähtsustavad eelkõige inimeste vajadusi ning annavad ülevaate, mida räägib nendest vajadustest Piibel. Nad seavad rõhuasetuse elustiilile ning tervisele ning nad räägivad maailma olukorrast. Muusika aga tundub olevat see, mis puudutab inimesi kõige rohkem.

“Muusikal on väga oluline roll,” ütleb Wiik. “Inimesed tänavalt tulevad sisse ning jäävad teenistust kuulama. See tõesti jõuab sügavale nende südamesse. Püha Vaim räägib neile selle kaudu.”

“Muusika läbi loome me nendega ühenduse,” ta lisab. “Kuigi muusika, mida kuuldakse, ei sarnane raadiost kuulduga, pole see ka võõras, nagu oleks seda näiteks kiriku orel.”

Palve on samuti üks väga oluline osa kohvikkiriku elust. “Vahel inimesed lausa tunnevad, et Püha Vaim justkui ergutaks neid palvetama,” ütleb Rechter. “Nad ei tea isegi, mida palve tähendab – nad lihtsalt teavad: “Ma pean selle läbi tegema”.”

Alguses peeti kohvikkiriku koosolekuid Kopenhaageni südames asuva Ebenezer’I kiriku ruumides… täpsemalt selle keldris. Kui osavõtt kasvas, mõistis kohvikkiriku juhtkond, et neil on ruumiprobleem. Niisiis kolis uus sündinud kogudus korruse võrra kõrgemale ning nüüd jagavad kaks kogudust sama ruumi: esimesed hommikul ja teised pärastlõunal.

Kohvikkirik eelistab oma koosolekuid pidada pärastlõunal. Rechter kommenteerib, et taanlased eelistavad välja minna pärastlõunal. “See on meie eluviis,” põhjendab Rechter. Need, kes tulevad kohvikkirikusse hilisematel tundidel on tunnistajaks faktile, et erinevatel kogudustel on erinevad teenistused.

“Ma tunnen, et Jeesus on siin,” tunnistab üks kohvikkiriku liige. “Ma tunnen Püha Vaimu oma südames. Ma leidsin Ta siit, seega jään ka mina siia.”

“Mul pole kirikutega olnud mingisuguseid kogemusi,” räägin noor naisterahvas, kes on äsja avastanud uue põneva keskkonna. “See on esimene kirik, mida tean. See meeldib mulle. Mulle tundub, et ma kuulun siia.”

“Mina jaoks on väga oluline kuulutada evangeeliumi,” ütleb Wiik, “öelda inimestele, et on aeg lasta Jeesus oma südamesse, enne kui Ta tuleb.”

Taanis ning mujal Euroopas on nüüdseks välja kujunenud mitmeid kohvikirikuid. Seitsmenda Päeva Adventistidel on Taanis peaaegu 3000 liiget kokku 48-s koguduses.