Ikka ja jälle kuuleme-räägime-kogeme, kui oluline on isiklik suhe Jumalaga. Jah, on küll. Ometi pole Jumal meid loonud elama eraldi kapslitesse, ei üksi, ega grupiviisi.
Me vajame üksteist! Edasi mõned mälestuse-, mõtte- või kogumuste killud.
Esimene kild on kinnituseks. Kui mõtleme Peetrusele ja Korneeliusele varakristliku koguduse päevilt, siis on tõesti julgustav leida üksikasjalik kirjeldus sellest, kuidas ingel juhatas need kaks meest kokku. Ingel oleks võinud ise Korneeliusele kogu tõe esitada, ja seda ideaalselt, mõjukalt, tulemusrikkalt. Aga ei, mõlemal mehel tuli läbida oma õppetunnid ja see sai toimuda vaid ingli juhatatud viisil. Täna toimib kõik samamoodi. Ma ei mõtle, et ingel peaks tulema nähtaval kujul ja korraldusi jagama, see on pigem erand. Kuid erand ei ole see, et Jumal juhib minu käike ja ettevõtmisi nii, et kohtun inimestega, kellega suheldes õpin midagi olulist. Tihti on nii, et just tunnistades, aidates ja õpetades õpin ise kõige rohkem. Küllap sellepärast ei tulegi inglid meile usaldatud ülesandeid täitma, vastasel korral jääksime ilma väga olulistest kogemustest ja õppetundidest.
Teine kild on üks õpetlik kogemus. Osalesin üritusel. Eelnevalt teadsin, et seal osaleb ka inimene, kes on mulle varasemast ajast jätnud ninaka mulje. Oleme küll vahepeal suhelnud, kuid olen hoidnud viisakat distantsi. Nüüd aga, kui olime olude sunnil mõnda aega koos väikeses grupis, pidin tõdema, et olin eksinud. Võib öelda, et tutvusin toreda ja sooja inimesega ja aastatetagusest ninakusest ei olnud jälgegi. Ma ei tea, kas see oli ainult minu eelarvamus, mis silte kleepis, või oli tõepoolest aastatega selle inimese juures toimunud muutus.
On ju nii, et õppides tundma Jumala tahet, tahan muutuda ja usun, et muutused on võimalikud. Samas uskuda, et Püha Vaim töötab ka teiste juures ja toob muutusi esile, on mõnikord raskem, mõne inimese puhul veel eriti raske. Tänutundes peab aga tõdema, et muutused toimuvad. Südames on tänu, et Jumal juhtis mind kokku inimesega, kellega suheldes õppisin, et pisemgi negatiivne mälestus või eelarvamus tuleb kõrvale heita. Vaid nii märkan muutusi või hoopis avastan, et negatiivsusel või eelarvamustel polnudki alust.
Kolmas kild on pisut sarnane eelmisega. Läksin linnaliini bussipeatusesse, kus ootas juba hulk inimesi ja nende hulgas üks puudega inimene, kes külastab ka koguduse koosolekuid. Ta märkas mind, aga ei reageerinud. Teretasin teda ja lai naeratus valgus üle ta näo, loomulikult ta teretas vastu ka. Peale seda seika bussipeatuses, kui oleme kohtunud hooldekodu fuajees, on ta alati tervitanud mind laia naeratusega ja lehvitanud. Olen hiljem mõelnud, miks ta ootas esmalt minupoolset reageeringut. Usun, et ta oli kogenud seljakeeramist, võib-olla isegi põlastavat suhtumist seoses oma tervisliku seisundiga. Jah, me kohtusime rahvarohkes kohas, jah, inimesed vaatasid, aga mis siis! See rõõm ja tänutunne, mis temast kiirgas, tegi südame soojaks ja andis väga olulise õppetunni: ära pea kunagi kedagi halvemaks või vähemoluliseks, ära häbene nõrgemaid ja viletsamaid.
Neljas kild on murevarjundiga. Minu sõber kurtis mulle oma muret, et üks inimene peab juba aastaid vimma nende pere vastu. Ta väljendab seda oma hoiakus ja sõnades valjuhäälselt ja väljakutsuvalt. Püüded asja parandada ja olukord rahumeelselt lahendada on olnud edutud.
Kui aus olla, siis kes tahaks tegeleda negatiivsete asjadega! Paraku on nii, et head päevad ja halvad päevad on tihti kõrvuti ja ma ei tea, mida toob järgmine päev. Mõeldes oma elus olnud murepäevadele, tean, et kulla väärtusega on need inimesed, kellega saab oma muret jagada. Inimesed, kes kuulavad, seisavad su kõrval, palvetavad koos sinuga, on õnnistus Jumalalt.
Püüdsin minagi kaasa mõelda, kui mu sõber oma muret kurtis ja mulle meenus ühte nurka pidi sarnane olukord oma elust. Olin tookordki kõrvalseisja rollis, kuid kogesin eriliselt Jumala kätt, kuidas kaks inimest juhiti kokku, et saaks sirgeks räägitud kolmanda inimese poolt koguduse töötegijate aadressil levitatud laim. Jutustasin selle loo oma sõbrale julgustuseks, sest see on kindel, et Jumal soovib, et kõik tüliküsimused saaksid lahendatud. Kui arutasime oma sõbraga tekkinud olukorda, siis ikka ja jälle jõudsime sama mõtte juurde, et vaid Jumala abiga saavad tulla lahendused ja selleks tuleb alandlikus palves pöörduda meie Taevase Isa poole. Taolistes olukordades tuleb osapooltel palju erinevaid õppetunde läbida, kuid kõik õppetunnid, mis on läbitud koos Jumalaga, on võidukad.
Viies kild on tõdemus, et Jumala juhtimine on imeline. Kaks noort kohtuvad, üks on kasvanud kristlikus peres, teine mitte. Nende sõprus areneb ja koos tutvutakse ka vaimulike teemadega. Jumal näeb küll südametesse, kuid kõrvalt vaadates tundub, et just see noor, kes on kasvanud mittekristlikus peres, teeb vaimulikku ellu puutuvates otsustes ja valikutes hoopis pikemaid ja kindlamaid samme. Rõõm, suur rõõm on seda näha!
Küll on hea, et Jumal pole meid eraldi kapslitesse eksisteerima pannud. Suheldes üksteisega kogeme, et ühtede headus paneb naeratama ja teiste mure palvetama. Ja just suhtlemiseks teiste inimestega ongi vaja, et minu ja Jumala vaheline liin oleks avatud. Ainult nii suudan toime tulla erinevates situatsioonides, olgu see probleemide sõlme lahtiharutamine, eelarvamuste vältimine, julgustuse pakkumine. Ja kõige olulisem – leida üles kõik põhjused, mille eest Jumalale tänulik olla!
In English