Seitsmenda päeva adventistist teadlane ütles Itaalia usuvabaduse-teemalisel rahvusvahelisel konverentsil osalejaile, et riikides, kus valitsusel on ühe usugrupiga eriline suhe, ei eksisteeri usuvabadust.
Tänapäeva maailmas on usuvabaduse teema paljude jaoks rohkem kui akadeemiline arutlusteema. Üle kahekümne riigi, sealhulgas Costa Rica, Argentina, Kreeka ja Bulgaaria – tunnistab kas rooma-katoliku või õigeusu kirikut oma riigikirikuna või saab see kirik riigipoolset toetust. Üle kümne on neid riike, mis nimetavad mõne protestantlikku denominatsiooni – nagu anglikaani, luteri või metodisti kirik – oma rahvususuks.
Rooma-katoliku kiriku poolt rajatud kultuuriinstituudis keskenduti kolmepäevasel konverentsil küsimusele, kuidas mõjutab kiriku ja riigi suhe enamususku kas positiivses või negatiivses suunas. Argentina adventülikooli professor Martin Vives (pildil vasakul) tõi esile tõsised tagajärjed, millega seisavad riigikirikuga riikides silmitsi vähemususugrupid.
„Ajal, mil ühiskonna ideaal ja alusväärtus on võrdsus, ei tohiks inimesi nende usu põhjal erinevalt kohelda,” ütles Vives. „Ilma võrdsuseta ei ole vabadust.”
Ta tõi näiteid Ladina-Ameerika riikide usuvähemustest, mille varal ta selgitas, et usuvähemusi ei kiusata neis riikides taga, ent neil ei ole ka täielikku usuvabadust.
Vives sõnas, et tõeline usuvabadus ei saa eksisteerida olukorras, kus seadus eelistab teatud usugruppe.
Mõne aja eest alustas Vives koos teiste Ladina-Ameerika adventülikoolide seaduse ja religiooni asjatundjatega usuvabaduse uurimise organisatsiooni, mida juhib Helio Carnassale, kes on Lõuna-Ameerika divisjoni usuvabaduse ja avalikkussuhete juht. Selle töörühma eesmärk on adventkoguduse ajaloo uurimise kaudu tugevdada ja laiendada tööd, mida tehakse usuvabaduse kui peamise inimõiguse kaitsmisel.
In English