10 enimloetud uudist adventkoguduse kodulehel
Avaldatud 30.12.2015, allikas Meie Aeg
Missuguseid tekste loeti 2015. aasta kestel adventkoguduse kodulehel kõige enam? Alljärgnevalt on loetelu nendest uudistest – esimesel kohal olevat uudist on loetud enim ja nii edasi alanevad järjekorras. Pealkirja all on link, millele vajutades avaneb uudis täismahus.
29. märtsil kogunesid lasteõpetajad ja rajaleidjate õpetajad Tartusse, et arutada kevade ja suve tööplaane ja ettevõtmisi. „Seekordse kokkusaamise mõte oli arutada töö üle ja koordineerida tegevusi ja ülesandeid, nii et erinevad inimesed saaksid olla erinevatel liidu suurüritustel eestvedajaks,” ütles Madli Vahtramäe, liidu lastetöö juht. Lisaks sellele, et laste- ja rajaleidjate õpetajad oma tööd koos planeerisid, oli veel üks uuendus: „Iga kord, kui kokku tullakse, on nüüd ka midagi praktilist, mida õpetajad saavad oma töös kasutada. Seekord meisterdasime piiblilugude põhjal seeriapilte. See tekitas suurt elevust ja see oli vahva,” kirjeldas Madli kokkusaamise uuenduslikku poolt.
Veebruari lõpus külastas Eesti adventkogudusi kaks väliskülalist: Tallinnas pidas seminari Trans-Euroopa divisjoni evangelismi ja isikliku teenistuse osakonna juht Janos Kovacs-Biro ning Rakvere kogususel käis külas Erkki ja Heidi Vihunen Soomest Seinäjoe adventkogudusest.
Janos Kovacs-Biro on Eestis käinud varemgi, sel korral pidas ta reede ja laupäeva õhtul seminari Tallinna kahe adventkoguduse liikmetele ning pühapäeva ennelõunal oli kavas koosolek koguduse pastorite, misjonitööliste ja kogudusevanematega.
Seminaril osalenud inimesed olid kuuldust rõõmsad ja inspireeritud. „See, mida ta rääkis, oli väga inspireeriv. Vaatan lootusrikkalt tulevikku ja loodan, et inimesed mõtlevad nende asjade peale ja tasapisi hakkame jõudumööda ellu viima ettevõtmisi omas kontekstis ja oma võimalusi arvestades. Mul on hea meel, et Janos julgustas meid ja aitas sammukese edasi,” ütles Mervi Kalmus, Tallinna I koguduse misjonitööline.
2014. aasta lõpus otsustati liidu nõukogus alustada 2015. aastat ühe olulise muudatuse ning samas esialgu aastapikkuse prooviperioodiga, mille raames loodi üle Eesti piirkonnad, millesse kuuluvad pastorid saaksid regulaarselt kokku. Käesoleval aastal on ette nähtud viis pastorite piirkondlikku kohtumist, millest esimene oli 13. jaanuaril.
Eesti kogudustes töötavad pastorid on jagatud viide piirkonda: Tallinn, Lääne-Eesti (Haapsalu, Kuressaare, Pärnu, Keila), Kesk-Eesti (Jõgeva, Põltsamaa, Türi, Paide, Viljandi), Lõuna-Eesti (Tartu, Võru, Valga) ja Virumaa (Rakvere, Jõhvi, Narva). Koguduse juhtkond on pastorite piirkondliku koostöö eesmärkide ja põhjustena välja toonud erinevaid aspekte:
1. võimalus suhelda, arendada häid suhteid ning kasvatada usaldust;
2. piirkonna koguduste ja nende tegevuse parem tundmaõppimine;
3. rääkida sellest, mis läheb hästi, ning ka sellest, mis valmistab muret;
4. võimalusel avastada valdkonnad, kus saab üksteisele abiks olla;
5. igal piirkondlikul koosolekul on ka liidu nõukogu liige või mõnel juhul isegi mitu. See tähendab, et olulisi teemasid on võimalik nende nõukogu liikmete kaudu ka liidu nõukogusse käsitlemiseks esitada või tõsta nõukogu liikmete teadlikust teemade suhtes, mis vajavad tähelepanu;
7. võib koos vaadata, kuulata või lugeda harivat materjali;
8. ja „palvetage püsivalt, valvake tänupalves“, nagu soovitab Paulus ning palvetage ühtlasi ka teiste ehk meie kõigi eest (Kl 4:2, 3).
1.-4. veebruaril olid Eesti mehed avastamas Soome põlismetsi. Käes oli 2015. aasta talvematk. Kuna asukoht oli paljude jaoks kauge ja kulukas, võtsid selle teekonna ette ainult 4 matkalõvi: Mairo, Vallo, Tõnn ja Marek.
"Õhtuti õppisime õppetükki, kokkasime ning tegelesime fotograafia praktiseerimisega," jagas muljeid Kristlike Matkade eestvedaja Mairo Tutk.
Selmet sõita tavapärasele misjonireisile Lõuna-Ameerikasse maja ehitama, andis adventistist professor oma õpilastele ülesande ehitada maailma üks väiksemaid maju.
Tulemuseks on kõigi funktsioonidega elamisväärne miniatuurne 13ruutmeetrine maja, mis on mudel sellest, mida Andrewsi ülikooli tudengid planeerivad hakata ehitama inimestele, kel ei ole võimalik ise eluaset soetada.
„Me alustasime nii, et ei teadnud päris täpselt, mis sellest välja tuleb, aga üliõpilastele see meeldis ja see oli nende jaoks avastusretk,” ütles arhitektuuri-, kunsti- ja disainikooli dekaan Carey Carscallen, kes ehitas maja koos oma viie tudengiga.
Jaanuaris olid Toivonlinnas meie koguduse traditsiooniline üritus, Piibli ja palli päevad.
Tallinna III koguduse esindus osales Soome PPPl teist korda, meeskonnas oli nii noormehi kui neide. Eestist osales Tallinna III koguduse meeskonnale lisaks veel teine meeskond, kes nimetas end nimega Pere-Felix. See meeskond võitis piibliviktoriinil 3. koha.
"Ei saa vaikida ka sellest, kui imeliselt kogub Jumal ühe katuse alla erinevaid inimesi, andes kõigile tunde, et me oleme Tema suur pere. Loodame kõiki kohata Eesti PPPl märtsi lõpus, osalema on kutsutud ka Rootsi ja Soome võistkonnad," ütles Soomes käinud Aleksandr Tsugai.
Tänavu kevadel on Tallinna adventkirikusse toodud kastide kaupa tuhandeid raamatuid, mille on kogudusele kinkinud Heikki Silvet.
Teoloogilise raamatukogu loomise mõtte alguse meenutamiseks rääkis Heikki loo hoopis aastakümnete tagant. „Nelikümmend aastat tagasi, kui me, noored pastorid, olime koos, pidasime nõu, et hakkame üksteise eest igal hommikul palvetama. Muidugi seda ka tegime, kui kaua keegi ja kui järjekindlalt, kes seda teab, aga enda kohta võin öelda, et mulle tundus, et selline palvetamine muutus formaalseks – nimesid Jumalale üles lugeda kogu aeg, Jumal teab ju niikuinii kõike," rääkis Heikki.
Heikki sõnas, et ei tea, kui palju raamatuid annetuses täpselt on, kuna ei ole pidanud oluliseks raamatuid tükikaupa üle lugeda. Ent raamatud on kogunenud terve elu jooksul.
Ivo Käsk sõnas, et liidu juhatus otsustas Heikki Silvetile kinkida selle märkimisväärse annetuse eest tänuplaadi. „Nende raamatutega saame rajada liidu teoloogilise raamatukogu. See on väga eriline õnnistus ja ainulaadne võimalus sellise mahuga raamatukogu luua. Seoses meie kõrgharidusprojektiga on see ka väga õigel ajal saabunud kingitus.”
11. detsembril läks Heikki Silvet puhkama.
18. jaanuaril said Põltsamaal kokku noortejuhid ja noorteaktiiv. Tegelikult alustati mõttetalgutega juba varemgi: reedel tuli kokku noortenõukogu, laupäeva õhtul liitus mõttetalgutega liidu esimees Ivo Käsk ja pühapäeval kõik noortejuhid ning noorteaktiiv.
Liidu noortejuht Susanna Soosaar sõnas, et nädalavahetus läks väga hästi ja tekkis hea õhkkond. „Kõik teemad, millest nii reedel kui laupäeval rääkisime, kattusid pühapäeval üles tulnud teemadega, mis tähendab, et mõttevahetus oli üksmeelne ja liigume ning mõtleme samas suunas ja see oli väga-väga tore. Teemad, mida soovime nõukoguga arendada, käidi välja ka noorte endi poolt.”
Meie Aja Terviserubriigi artikkel, mille autor on Helin Kalmus.
Kaltsiferoolid on üldnimetus ühenditele, mis hõlmab antirahhiitilisi rasvlahustuvaid ja väga lähedase ehitusega ühendeid, mis inimorganismis toimivad hormoonidena. Inimorganismis bioaktiivsed on kolekaltsiferool (vitamiin D3) ja ergokaltsiferool (vitamiin D2).
Vitamiin D efektiivsus on tõestatud osteomalaatsia ja rahhiidi ravis ja ennetamises ning osteoporoosi ravis koos kaltsiumiga. Samuti aitab vähendada luukoe kadu inimestel, kes kasutavad kortikosteroide või kellel esineb neerupuudulikkus.
31. jaanuari hommikul lahkus meie hulgast koguduse emeriitpastor Aarne Kriisk.
28. jaanuaril 71. sünnipäeva tähistanud Aarne Kriisk ristiti adventkogudusse 3. juunil 1962. aastal, ristijaks oli pastor August Aug. Pastoritööle ordineeriti Aarne 9. oktoobril 1976. aastal. Enne ordineerimist töötas ta aastatel 1970–1971 Haapsalu ja 1972–1976 Valga koguduse pastorina. 1976. aastast kutsuti ta tööle Türi kogudusse ning alates aastast 1978 Tallinna I kogudusse, 1979.–1988. aastatel teenis Aarne koguduste liidu esimehena, pärast seda taas Tallinna I koguduse pastorina, 1992. aastal ka Rakvere koguduse pastorina. Aastatel 1998–2003 oli Aarne liidu peasekretär ning kuni 2009. aastani, mil tasuundus emerituuri, Tallinna I koguduse pastor, hiljem ka kogudusevanem.
Lisaks töötamisele Eesti liidus panustas Aarne ka Balti uniooni taasloomisse ja osales protsessis, mille tulemusena Eesti liit ei kuulunud enam Venemaa administratiivüksuse alla, vaid Balti uniooni koosseisu. 1989. aastast (uniooni taasloomisest) kuni 1998. aastani teenis Aarne uniooni peasekretär-laekurina, 1999. aastal peasekretärina ja aastail 2000–2004 uniooni asepresidendina.
In English