Hermeneutikaloenguist Tartus said osa nii tudengid, pastorid kui muud huvilised

Möödunud nädalal külastas Eestit Newboldi kolledži õppejõud PhD Aulikki Nahkola. Kolmapäeval ja neljapäeval andis ta hermeneutika intensiivkursuse adventteoloogia KUSi tudengitele ja adventkoguduse pastoritele ning laupäeval ja pühapäeval said Tartu adventkirikus toimunud hermeneutikaloengutest osa kõik soovijad.

Pärast seda, kui Eesti liit kutsus Kõrgema Usuteadusliku Seminari (KUS) egiidi all ellu adventteoloogia lennu, on selle vastu huvi tuntud ka Newboldi kolledžis, kes pakub alates sellest õppeaastast intensiivkursuste näol oma abi. Esimene sellise kursuse pidaski dr Nahkola, kes on võtnud südameasjaks Eestis antavat adventkallakuga teoloogiahariduse omandamist oma koduülikoolis toetada.

Liidu haridustöö juht Mervi Kalmus sõnas, et jäi nädalaga väga rahule, ennekõike sellepärast, et külaline jäi rahule. „Tal oli ainult häid sõnu öelda meie tudengite kohta ja nende koguduseliikmete kohta, kes kuulasid nädalavahetust. Ta ütles, et meil on väga tore ja terane ja asjalik seltskond inimesi kirikus.”

Mervi lisas, et on hea, et esimese õppejõuna Newboldist käis Eestis just dr Nahkola, sest nii sai ta kogeda, missugused on meie üliõpilased, missugune üldine õhkkond koguduseliikmete seas. „Mulle tundub, et ta ütleb Newboldis meie eest väga hea sõna,” ütles Mervi.

Möödunud nädala loengutele tagasi vaadates ütles Mervi, et talle meeldis eriliselt teine päev KUSis, mil tegeleti piiblisisese hermeneutika uurimisega. „Vaatasime, kuidas UT autorid kasutasid oma kirjutustes VT autoreid. Teiseks teemaks, mida olin ise palunud, et ta käsitleks, oli VT seaduse osa, küsimused sellest, mida need seadused tähendasid, miks me osasid rakendame ja teisi mitte. Dr Nahkola pani südamele, et peaksime Moosese seaduste uurimisega edasi tegelema, see ei ole osa Piiblist, mille võime ära unustada, kuna see ei kehti. Põhimõtted kehtivad endiselt, kuigi nende rakendus selles ajas ja kohas enam ei kehti.”

KUSi tudeng Ardo Rosinale jäi loenguseeriast enim mõtteisse arusaamine, et piibliuurimisele lähenetakse sageli selle nurga alt, mida autor on tahtnud tekstiga öelda. „Kõige olulisem on see, mida see salm minu jaoks praegu räägib, mitte mida autor tol ajal tahtis öelda. Kõige tähtsam hermeneutikas on see, mis on teksti mõte ja tähtsus minu jaoks. Sageli keskendume liialt ajaloole, kui peaksime keskenduma tänapäevale. Aga tekstist arusaamine nõuab ka ajaloolisi teadmisi.”

Ardo sõnas, et loengud panid teda piibliuurimisest veidi teistmoodi mõtlema ning andsid julgust, et õppides saab Piiblist paremini aru. „Tavaliselt arvame, et Piibel on selline raamat, mida tuleb lugeda sõna-sõnalt, aga mõte ei ole alati sõna-sõnaliselt väljendatav,” lisas Ardo.

Jõhvi ja Narva koguduse pastor Ruslan Karlov nimetas huvipakkuvamaks teemaks idioomide osa. „Idioome on Piiblis palju. Kui me ei tea nende tähendust, siis me kaotame mõned tekstivarjundid,” ütles Ruslan.

„Kui kolmnurgas autor-tekst-lugeja tekib arusaamatus, siis tekst ei tööta. Võib-olla ei tunne lugeja idioome või kultuurivarjundeid. Piibel ei ole lihtne raamat, see on nagu seiklus ja on vaja arheoloogi kombel kaevata, et teemant üles leida. Teksti sügavus ei ole ülemises kihis, vaid sügavamal,” rääkis Ruslan.

Ruslan tõi enda jaoks huvitava teemana esile ka Piibli kaanoni koostamise küsimuse. Dr Nahkola kutsus kuulajaid üles uskuma, et Piibli kaanoni koostamise taga on Jumal. „Meil ei ole tõendeid selle kohta, mis Piiblis peab olema ja mis mitte, ma kas usun või mitte seda. Õppejõud kutsus meid usaldama praegust kaanonit, et see on lõplik.”

Eesti liidu piiblikooli esimene sessioon toimus septembri lõpus Riias, teine möödunud nädalal Tartus. Kolmas sessioon on novembrikuine GLSi konverents Tallinnas. Newboldi õppejõu loenguid on taas oodata uue aasta veebruaris. Siis tuleb külla dr Jan Barna, kes räägib piibellikust teoloogiast ja Piiblist kui terviklikust loost.