Heikki Silvet annetas kogudusele esindusliku raamatukogu

Tänavu kevadel on Tallinna adventkirikusse toodud kastide kaupa tuhandeid raamatuid, mille on kogudusele kinkinud Heikki Silvet.

Teoloogilise raamatukogu loomise mõtte alguse meenutamiseks rääkis Heikki loo hoopis aastakümnete tagant. „Nelikümmend aastat tagasi, kui me, noored pastorid, olime koos, pidasime nõu, et hakkame üksteise eest igal hommikul palvetama. Muidugi seda ka tegime, kui kaua keegi ja kui järjekindlalt, kes seda teab, aga enda kohta võin öelda, et mulle tundus, et selline palvetamine muutus formaalseks – nimesid Jumalale üles lugeda kogu aeg, Jumal teab ju niikuinii kõike.

Nüüd, sügisel kolm aastat tagasi, tuli see mõte hoopis teisest kandist tagasi. Töötan koolis ja tekkis niisugune mõte, et otsin igale õpilasele ja igale kolleegile muusikapala, nii et kui ma seda pala klaveril mängin või kuulan, kui ta ei ole klaverilugu, siis ma mõtlen sellele inimesele. See ei ole tegelikult muud kui eestpalve. Kui ühte muusikapala või laulu, mis endale väga hinge läheb, kellegagi seoses kuulata või mängida või laulda, siis annab see väga palju juurde suhtele sellesama inimesega.

Olin õpilastele ja kolleegidele sellest muusikaprojektist rääkinud ja huvitatutele saatsin projektiteksti ka laiali. Sellel talvel tuli meelde, et omal ajal oli meil selline eestpalvemotiiv, miks mitte sedasama muusikamotiivi laiendada ka kunagistele kolleegidele ehk pastoritele. Nii ma ka tegin. Aga ma ei valinud neile mitte ükskõik missugust muusikapala, vaid võtsin kätte sellised laulud, nii üld- kui koorilaulude hulgast, mis on nõndanimetatud kullafondi laulud – nii muusikaliselt, tekstiliselt kui vaimulikult väga mõjuvad. Kui olin need kunagistele pastoritele-kolleegidele välja otsinud, siis mõtlesin, et miks mitte teha seda ka adventkoguduse praeguste pastorite puhul. Nii jõudsin ka Ivo ja mõnede teisteni, kellega olen isiklikult kokku puutunud.

Pärast seda, kui olin nädalajagu nii palvetanud, tuli mõte, et mul on täiuslik komplekt adventistlikku kirjandust, Ellen G. White'i käsikirjadest ja adventliikumise algusest alates. Kui palju ma jõuan siis lugeda. Tuli mõte, et kingin need uuele adventpõlvkonnale. Nii ma siis Ivole helistasingi ja jutuajamise käigus laienes mõte, et annan mitte ainult adventkirjandust, mida on isegi juba hästi palju, vaid kuna meie noored pastorid õpivad kõik usuteadust, miks mitte ka üldreligioosset teoloogilist kirjandust, piiblikommentaare ja muud.”

Pärast aastakümnete jooksul kogutud raamatute sorteerimist jättis Heikki koju riiulisse raamatud, mida ta sagedamini loeb, ülejäänu toimetati Mere puiestee kirikusse, kus need on adventkoguduse Eesti liidu esimehe Ivo Käsu sõnul kastides, ootavad riiuleid, süstematiseerimist ja katalogiseerimist.

Heikki sõnas, et ei tea, kui palju raamatuid annetuses täpselt on, kuna ei ole pidanud oluliseks raamatuid tükikaupa üle lugeda. Ent raamatud on kogunenud terve elu jooksul.

„Õppisin Ameerikas, kus raamat on poes väga odav. Teiseks on seal ka kasutatud raamatute poode palju, religioosse kirjanduse jaoks ka eraldi poed, kus raamatud on tõeliselt odavad. Olen saanud raamatuid inimestelt, kes on elu jooksul endale soetanud raamatukogusid ja vanaks saanud, nad annavad raamatud ära, nagu mina praegu tegin,” rääkis Heikki.

Palju raamatuid on saadud ka vanadelt koguduseliikmetelt. „Kui olin Rakveres pastor, siis oli seal vana õde Leht, kes elas Loksal. Tema oli kingituseks saanud siis, kui ta ise noor oli, 20. saj alguses, Ellen White'i „Tunnistuste” kõik üheksa köidet originaalväljaandes, väljaandmise aeg 19. saj keskpaik. Alguses ilmusid „Tunnistused” vihikutena, hiljem köidetena,” lisas ta.

Raamatute seas on veel vanemaidki eksemplare. Kolmest omaaegsest pastorist, Heikki emapoolsest vanaisast Gustarv Trussmannist, kelle mõned laulud on ka vanas lauluraamatus, onust Elmar Trussmannist ja isapoolsest vanaisast Paul Arseni Silvetist on jäänud palju väärtuslikku kirjandust. „Adventkoguduse alguseks Eestis loetakse aastat 1897, esimesed väiksed brošüürköites trükised ilmusid kohe järgnevatel aastatel, nii et vanimad eestikeelsed väljaanded selles kogus on 19. sajandi lõpust ja vanimad ingliskeelsed väljaanded 19. sajandi keskelt, mil adventliikumine alguse sai,” selgitas Heikki kingitud raamatute ajaloolist väärtust.

„See kogu on ajalooline haruldus, teoloogiline haruldus ja bibliofiilne haruldus,” lisas ta.

Ivo Käsk sõnas, et liidu juhatus otsustas Heikki Silvetile kinkida selle märkimisväärse annetuse eest tänuplaadi. „Nende raamatutega saame rajada liidu teoloogilise raamatukogu. See on väga eriline õnnistus ja ainulaadne võimalus sellise mahuga raamatukogu luua. Seoses meie kõrgharidusprojektiga on see ka väga õigel ajal saabunud kingitus.”

Tallinna I koguduse piiblitööline ja liidu haridustöö juht Mervi Kalmus ütles, et hästi meeldiv on see, et raamatute spekter on hästi lai. „Ühest küljest on väga akadeemilist kirjandust, piiblikommentaare, sõnaraamatuid; kui keegi peaks tahtma kreeka või heebrea keelt õppida, siis selleks on piisavalt materjali. Ja teisalt on sellist materjali, mis võiks tavakoguduseliiget huvitada. Igapäevast vaimulikku elu elavadavaid kirjutisi, nii enda koguduse kui laiemalt kristlikelt autoritelt. On hästi hea meel, lugemist peaks jätkuma kõikidele, nii tudengitele, kellel on tarvis akadeemilisi referaate kirjutada, kui inimestele, kes tahavad vaimulikku toitu.”

Mervi ise on juba lugemisega alustanud, kuigi arvab, et neid raamatuid ei jõua ühe eluga läbi lugeda, sest väärtkirjandust selles kogus on nii palju.

„Lugesin Dietrich Bonhoefferi vanglakirjade täielikku kogu. See on kommenteeritud väljaanne, seal on ka sellised kohad, kus ta kirjutab poliitilistest asjadest, millest avalikult ei saanud kirjutada ja ta kirjutab naljakate koodidega, millest vangivalvur midagi aru ei saanud. Näiteks arvas valvur, et autor kirjutab vanaema sünnipäevast, tegelikult kirjutas Hitlerist. See oli esimene, mille haarasin.”

Praegu on Mervi lugemislaual Michael Cardi Johannese evangeeliumi kommentaar.

Mervi sõnas, et kingituse väärtus on kõige suurem just sellest perspektiivist vaadates, et meil on juba tudengid ja nüüd, sel suvel võtame vastu teise lennu, kes soovib õppida adventkallakuga teoloogiat. „Kõik tudengid on teretulnud esseede kirjutamisel siia uurima. Juba olengi siin tudengid raamatuhunniku keskel oma esseesid kirjutamas näinud,” lisas Mervi.

Teised lugejad peale tudengite saavad raamatuid laenutada ja kohapeal lugeda pärast seda, kui raamatud on riiulitesse pandud ja kataloogidesse jagatud. Ivo sõnul ei laenutata kõiki teoseid välja.

Sisseastumine Kõrgemasse Usuteaduslikku Seminari

2015. augustis avatakse adventteoloogilise kallakuga teine lend. Õppima on oodatud need, kellele pakub huvi teoloogia, Piibli sügavam uurimine, kogudusetöö. Dokumentide esitamise tähtaeg on 18. august, vastuvõtuvestlus ja Piibli tundmise test 20. augustil Tartus KUSis. Esimene õppesessioon 25.–28. augustini Saaremaal. Õpitakse kaugõppes, sessioonid on kord kuus kolm päeva korraga. Sessioonide vahepeal on lugemine, kodutööde kirjutamine, mis vastavalt kursusele on ette nähtud. Õppidasoovijail palutakse endast teada anda liidu haridustöö juhile Mervi Kalmusele mervi.kalmus@advent.ee.

Intervjuusid KUSi praeguste adventtudengitega saab lugeda 2015. aasta Meie Aja numbritest.